Suur jalutuskäik: juuli 2012

teisipäev, 31. juuli 2012

neljapäev, 26. juuli 2012

Nimelt kehtib Kreekas tänini 1910. aastast pärit seadus, mille kohaselt võib lasta kohtus mõne maatüki või eramu enda nimele kirjutada, kui oled leidnud "usaldusväärse tunnistaja", kes kinnitab, et oled vähemalt viisteist aastat seda maad harinud või kinnisvara remontinud ja hallanud. Nii juhtuvat ikka ja jälle just nende maaomanditega, kelle tegelikud omanikud asuvad Austraalias, Ameerikas või mõnes muus maailma otsas ning satuvad oma valdusi väga harva vaatama, hooldamisest rääkimata.

Ester Laansalu "Minu Kreeka" lk 200-201

kolmapäev, 25. juuli 2012

Prügi

Viktoria komistas kilekotile ja märkas, et on jõudnud prügihunnikute piirkonda, äärealale, mis peab enesestmõistetavalt ümbritsema paradiisi, juhul kui seal elavad inimesed. Teda haaras mõistetamatu nukrus.

Tove Jansson "Reis kerge pagasiga" lk 123

esmaspäev, 16. juuli 2012

Veel Tallinnast

Et Ervin töötab linnas grafitiametnikuna, on ta ülesandeks linna tasuta grafititelefonile vastata. Ta teeb nimekirja, millistel seintel ja tänavapostidel illegaalsed joonistused asuvad, võtab auto ja fotoaparaadi ning sõidab neid kohti pildistama. Hiljem saadab ta tehtud fotod maalritele ja organiseerib "postipuhastuse".

Airi Ilisson - Cruz "Minu Austraalia" lk 80

kolmapäev, 11. juuli 2012

Kirik ja loss Emajõe ääres

Õpetaja ahhetas ja kõik lapsed kogunesid uudishimulikult Juliuse ämbri ümber ja vaatasid sinna sisse.
Ämber oli täis liiva.
"Kus siin see krokodill peaks olema?" küsis Joosep. "Teed niisama lolli nalja."
"See on liivast krokodill," ütles Julius. "Ma suvel rannas ise tegin. Nii ilus tuli välja, et ma ei raatsinud teda mere äärde jätta. Panin ämbrisse ja tõin koju."
"Sa oled ikka tita," turtsus Joosep. "See on tavaline liiva täis ämber, mitte krokodill."
"Krokodillil on praegu lihtsalt ämbri kuju," seletas Julius. "Kas sa siis ei tea, et krokodillid maskeerivad end puunottideks, kui nad saaki varitsevad. Nad on väga kavalad loomad."
"Kas sa tahad öelda, et see liivahunnik varitseb praegu saaki?" naeris Joosep. "Tal pole hambaidki! Tal pole suud!"
"Eks sa pista korraks näpp siia liiva sisse," ütles Julius.
Joosep kõhkles.
"Mis siis juhtub?" küsis ta.
"Küll sa näed."
Joosep sügas kukalt.
"Proovime pliiatsiga," ütles ta siis. Ta võttis pinalist ühe murdunud otsaga värvipliiatsi ja torkas ämbrisse.
Oli kuulda vaikset raginat. Joosep tõmbas pliiatsi ruttu liiva seest välja. See oli otsekui noaga ära teritatud.
"Noh, nägid nüüd?" küsis Julius pilkavalt. "Aga sina räägid - pole hambaid!"
Ta võttis kotist õuna, pani liiva peale ja torkas ämbri laua alla.
Kostis matsutamist.

Andrus Kivirähk "Loomade päev" kogumikust "Kaka ja kevad" lk 65