Jalgratas

   
Jalgrattaga võis sõita vaid see, kel oli ette näidata võimude poolt antud kirjalik luba. Luba oli vaja ka rongiga sõitmiseks või telegrammi saatmiseks.

H.Palamets "Lugusid toonasest Tartust", lk 194

Õlleöö

 Viimasel Tartu õhtul - maiööl, kui tudengid olid varasematel aastatel aedades mailõkked süüdanud ja mailaule laulnud - selsamal viimasel Tartu õhtul rüüstasid "vabastatud" punased Tartu garnisoni soldatid Tivoli õlletehase keldreid. Nad lärmasid purjus peaga tänavail ja üks neist kukkus otsatust ahnusest suurde kääriva õlle tünni ja uppus. Seepeale avas üks ohvitser kõik keldris asuvad vaadid ja tõrred, nii et õlu voolas pruunide jugadena üle hoovi ja vahutas mööda Jakobi mäe rentslit alla. Soldatid ja noored buršid olid kõhuli tänaval ja jõid rentslist.

Else Hueck-Dehio "Kallis Renata. Ühe nooruse lugu", lk270-271

Uued näod

Emajõgi on vett täis

Poisist on näha ainult käsi.

Aasta tagasi oli poisi pea vee peal.

Aga ta on meil päris kuival ka olnud.

Kaup kontrollimata

Kahju, et mõnikümmend meetrit eemal kohtumaja peal ei olnud, siis oleks ma saanud panna sellise tsitaadi:
Õigusemõistmine: kaup, mida riik müüb kodanikule rohkem või vähem võltsitud kujul vastutasuks riigitruuduse, maksude ja personaalse teeninduse eest.
Ambrose Bierce(1842-1913) "The Devil´s Dictionary" 

Täna avati Kaarsillal fotonäitus tänavakunstist

Papergirli näitus on 10 päeva

Ars longa, vita brevis est.

Tšernomorile

iga päev seal sünnib ime:
vahule lööb merepind,
möirg ja müha rabab sind,
tõuseb laine kangel ajul,
raksab randa pritsmesajul,
ja kui haihtub udutolm,
sangareid kolmkümmend kolm
soomusriides väljub merest,
hiiud nagu ühest perest -
sirge, sale iga mees;
Tšernomor käib kõige ees.
Paarikaupa siia-sinna
oma salga saadab linna,
et ei ilmuks kuskiltpoolt
ootamatut vaenunoolt.
A.Puškin "Muinasjutt tsaar Saltaanist"

Kevadekuulutaja 2

Motoluuaga tolmab hoopis paremini kui harilikuga.

Neljapäevast algab Stencibility

   Kunsti ei ole ju kunagi arendanud need, kes on alistunult "tellimusi" täitnud, vaid mässajad, kes on pöördunud vanade maitseharjumuste vastu, kukutanud tunnustatud ebajumalaid ja distantseerunud kanoniseeritud vormidest.

 Bengt Jangfeldt "Mäng elu peale, Vladimir Majakovski ja tema lähikond", lk 400

Neljapäevast algab Stencibility.

Nõuanne

Laupäeval (20.04.) liigub üle Eesti madalrõhulohk. Loode-Eestis algavad vihmahood öösel ja liiguvad edasi itta.  

Jõeäärsed näod

Oli turg, oli kauplus

Kevadekuulutaja 1

 1937.a 18.märtsi Postimees:
 Saapaga pole praegu midagi peale hakata. Võid ta panna jalga või tooli alla, on täitsa ükskõik. Kui lähed välja, hakkad niikuinii ujuma. On märjad ajad.
 Tänavad kohisevad ja podisevad. Rentslis kohiseb ja keset tänavat podiseb. Kui astud üle uulitsa, siis tõused nagu õhku - jalgealune nihkub ära. Aga elada võib siiski, sest Emajõgi pole veel Mississipi ja majade kallale pole vesine olek veel jõudnud.

Kodune

Teise silla portree

 "Tahad, ma kingin sulle sinu portree, Pundar? Ja sina lepi selle-eest minuga ära," tegi Totu ettepaneku.
 Pundar võttis portree, rebis selle tükkideks ja ütles:
 "Nõus, olgu rahu. Kui sa aga peaksid mind veel kordki maalima, ei lepi ma sinuga enam mingi hinna eest ära."
 "Ma ei hakka enam kunagi maalima," vastas Totu. "Maali ja maali, aga aitäh ei ütle selle eest keegi, kõik aina sõimavad. Ma ei taha enam kunstnik olla."

N.Nossov "Totu ja ta sõprade seiklused", lk 19

A mis mõttes?

Pärnus Rüütli tänavas.
Aitäh, Barbara!

Portree plaadil

...varsti tuli Totule tema sõber Pundar külla. Totu ütles:
 "Istu maha, Pundar, ma hakkan sind kohe maalima. Ta tahtis Pundart hästi ilusana kujutada, seepärast maaliski talle punase nina, rohelised kõrvad, sinised huuled ja oranžid silmad. Pundart vaevas soov hästi kiiresti oma portreed näha. Ta ei püsinud kannatamatusest rahulikult paigal ja muudkui niheles.
 "Ära nihele, ära nihele," rääkis talle Totu, "pilt ei tule sedasi loomutruu."
 "Kas nüüd tuleb loomutruu?" küsis Pundar.
 "Täiesti," vastas Totu ja maalis talle omalt poolt lillad vurrud ette.

N.Nossov "Totu ja ta sõprade seiklused", lk16

Näituste avamise päev

Kuhu aed kadus?

Me kõik vajame kallistust

Lind

  Enam polnud aega järele mõelda. Panin mütsi pähe ja ütlesin:
  "Saagu ma linnuks!"
  Sel silmapilgul hakkasin ma kahanema, mu õlad muundusid tiibadeks.

  Jan Brzechwa "Pan Kleksi akadeemia", lk22

Tšapajev

 Ivanovo-Voznessenski mehed kuulsid endi selja taga tema häält:
 "Kas kuulipildujad on korras? Padruneist jätkub?..."
 Ja võitlejad, tundes, et Vassili Ivanovitš on lähedal, vaatasid säravi silmi, püüdsid näida tublidena, vapratena, sarnaneda Tšapajevile.

 A.Kononov "Jutustusi Tšapajevist" 1951, lk 15

Kaader kultusfilmist "Tšapajev", ka filmi afišš.

 Esilinastus 7.nov 1934, Oktoobrirevolutsiooni 17.aastapäevaks. 1930-ndate lõpuks oli seda filmi NSVL-s vaadanud 50 miljonit inimest.