kolmapäev, 29. märts 2017

esmaspäev, 27. märts 2017

Põgenenud vang

  
 "Enam pole kahtlust," sõnas ta endamisi, "kraapimine kostab ka päevaajal, see peab olema mõni minusugune õnnetu vang, kes töötab oma vabaduse heaks. Oo, kui ma oleksin tema kõrval, kuidas ma teda aitaksin!"

  Alexandre Dumas "Krahv Monte-Cristo", lk 129


Tartu vanglas on tänase seisuga 982 vangi.

pühapäev, 26. märts 2017

Vana laulupeo mälestuskivi

    Laulupeoplatsi sissekäikude esine otse mustas inimestest. Ja plats ise! See mustendas veel tuhat korda enam.
Kui aga poisid nägid laululava, siis jäi neil imestusest hing kinni.
     "Kas need kõik on  i n i m e s e d ?" sosistas Trips.
     "Jah, muidugi. Need on lauljad. Hakkavad varsti laulma," seletasid Reet ja Alli.

    Marta Sillaots "Trips, Traps ja Trull", lk 16

Esimese laulupeo mälestuskivi 1959-1994, praegu laululava taga.

Kivi avamine Narva mäel 1959. aastal.
(Raamatust "Minevik ja tänapäev")
Mõtteid esimesest laulupeost ka ajablogis

pühapäev, 19. märts 2017

Suurepärane korternäitus!

Tegelikult on kõik korternäitused suurepärased olnud.









Korternäitust saab vaadata veel järgmisel nädalavahetusel kell 12-17 Vabriku t 3.






teisipäev, 14. märts 2017

Head emakeelepäeva!

  Naljakas - kui kiiresti trükkida, ilmub ekraanile "lõunaeesti" asemel hoopis sõna "lõuaneesti". See on võib-olla isegi täpsem - inimkäe somaatiline keelevaist ulatub kindlasti väga kaugele ja seetõttu tuleb seda usaldada.

Valdur Mikita "Lingvistiline mets", lk 55



pühapäev, 12. märts 2017

Mой город

    On teada, et Tartus oli vene käsitöölisi.1528. aasta määrus keelas 10 marga suuruse trahvi ähvardusel neile ulualuse andmise.

Raimo Pullat "Tartu ajalugu", Tln, 1980, lk 52


laupäev, 11. märts 2017

Kulunud Georg

 
S56 Kemikaal ja tema pakend tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.


neljapäev, 9. märts 2017

reede, 3. märts 2017

Liiklusmärkide tagakülgedest

  Suuremal hulgal pandi liiklusmärke Tallinnas üles 1931.-1932. aastal, üle 250. Huvitav on märkida, et sellega tegeles meie tuntud spordiveteran Jüri Lossmann, kes linnavalitsusega sõlmitud lepingu alusel kohustus iga ülespandud märgi eest linnale maksma kolm krooni ja pidi märke korras hoidma viie aasta jooksul. Esimesel pilgul üsna mõttetuna tunduv leping oli siiski väikese "konksuga" - Lossmann võis iga liiklusmärgi tagumist poolt kasutada reklaamsildina.Ilmselt see äri ennast tasus.


On säilinud ühe Vene turul asuva riidepoodniku protestikiri linnavalitsusele, et just tema äri ette on pandud ümmargune plekksilt, millel kuulutatakse, et kõige paremaid kangaid saab osta ühest teisest poest. Protest muidugi tulemusi ei andnud ja liiklusmärki keegi maha võtma ei hakanud, selle tagakülje kohta aga linnavalitsusel sõnaõigust ei olnud.

V.Vende "Esimesest autost viimase voorimeheni", lk 107