Ämblikuvõrk

   Wilburi ukseaugu ülemises osas on tal võrk. Ta püüab kärbseid ja imeb nende verd. Wilbur jumaldab teda.

E.B.White "Charlotte koob võrku", lk 40

Mammaste mustreid

  Ja kui kontuuriselgeks ja värvipuhtaks on muutunud nüüd maailm mu vaeste silmade ees, mis enam kuigi palju ei näe.

Friedebert Tuglas "Mõttepäevikust" 

Jõulutuba

Lemmikloomad koduseinale

Vahel läheb headel mõtetel pahasti

Pliiatsid

  Need nürinaadid, mis olid tegelikult veel küllalt pikad, teritas Kaarel ära ja pani värvipliiatsite karpi terkide hulka, kus nad siis rõõmuga jutustasid, et nad olidki juba sodimisest tüdinenud ja ja tahtsid juba ammu niimoodi joonistada, et see ka lastele rõõmu teeks.

Robert Vaidlo "Lood Kukeleegua linnast", lk 128

Võru uus otsasein

Suvel oli ainult selline sein:

Tartu uued otsaseinad

Kaks samas stiilis otsaseina on meil juba mõned aastad olnud

Probleemne Supilinn

 Inimest pole loodud kuigi kogukaks ja vastupidavaks, sestap peab ta piirama maailma enda ümber ja eraldama sobiva lapikese ülejäänust seintega.

H.D.Thoreau "Walden ehk Elu metsas", lk 34

...mõnedele varvastele lihtsalt tuleb astuda, kui tahta parandada tõugu, edendada üldist heaolu ja kahandada võimu igipõlist ülbust; ...

Robert A.Heinlein "Võõrana võõral maal"

Vaadake neid suuri aedasid. Mõne maakleri arvates mahuks siia täpselt nii suur maja, nagu see krunt on.

Mikä Keränen "Vana roosa maja", lk 68

"Jah," ütlesin ma väikesele printsile,"olgu tegemist maja, tähtede või kõrbega, see, mis nad ilusaks teeb, on nähtamatu!"
Antoine de Saint-Exupery "Väike prints"

Tuleviku-Tartu võtab ilmet kindla, teaduslikult väljatöötatud sotsiaalse arengu plaani järgi kui polüfunktsionaalne linn, kuid eelkõige kui ülikoolilinn.

Sirje Mets "Tartu reisijuht" 1986, lk 4

Kuused ja maasikad

Linda tänava maja

Supilinn - kiiresti muutuv linnaosa

 Linn, mida üha rohkem juhivad aina laieneva tarbimismajanduse imperatiivid, pole üldjoontes enam võimeline mängima olulist rolli teatava kontsentreeritud tervikuna. 

Kenneth Frampton "Moodne arhitektuur", lk 10

Marja ja Kartuli tänava vahele on kerkimas uus, teistest kõrgem maja.

Mõned pildid ka kuulsast Oa tänava majast:

 Kunstnik Müra 2000.

 

 

                           Muutunud privaatne tagaaed.

Eramaa silt näitab ilmekalt krundi piiri.

 

Korterite müügi kuulutus on ajutiselt näoga puuvõras.

Skvoti mälestuseks

  "Kes andis luba Põrgupõhjale asuda?" küsiti Jürkalt.
  "Taevas tahtis," vastas see.
  "See pole ju taeva talu."
  "Aga kelle siis?" küsis Jürka.
 
  A.H.Tammsaare "Põrgupõhja uus vanapagan" lk 5

Skvotist on varem juttu olnud siin.
ja siin.

Ametnik vastab

Ametnik vastab

Valdkond:	linnaplaneerimine
Teema:	kallasrada Siili tänaval
Küsimus Kas ja milliseid sanktsioone kavandab Tartu linn Siili tn. kallasrajal toimunud ebaseadusliku tegevuse läbiviijate suhtes?vt. http://suurjalutuskaik.blogspot.com/2011/11/jalutuskaik-joe-aares.html
Küsija:	Jaan Anno
Esitatud:	03.01.2013 13:12
Vastus Lugupeetud Jaan Anno Vastuseks Teie pöördumisele teatame, et Emajõe kallasrada kuulub kogu ulatuses eraomandisse, ja Tartu linn ei ole kallasraja maa omanik. Tartu linn tegi maa omanikule järelepärimise ja sai Teie poolt tõstatatud küsimustele selgituse. Maa omaniku esindaja kirjaliku selgituse kohaselt on maa omanikul ja eramajade kinnistu omanikel sõlmitud kokkulepped piirdeaedade püstitamiseks. Samuti on maa omanik sõlminud Siili 46 kinnistu omanikuga maakasutuse servituudi lepingu spordiväljaku ehitamiseks (notariaalse aktiga 2006 a). 2011. a teostati Emajõe kalda puhastustöid Keskkonnaameti poolt väljastatud vee erikasutusloa alusel. Kalda äärest välja tõstetud pinnas tasandati ja haljastati Siili tn kinnistute omanike poolt. Seoses vee võimaliku taandumise ja kaldapinnase tõstmisega on vaba kallasrada kohati kuni 20 m lai ja kõndimiseks piisav. Kallasrada on hooldatud ja lahedalt läbitav kõikide kaaslinlaste poolt aastaringselt. Muutunud loodusliku olukorraga seoses kaalub maa omanik algatada uue detailplaneeringu, et ühtlustada kallasraja kuju ja piire. Lugupidamisega
Vastaja:	Signe Sarik arhitektuuri ja ehituse osakond järelevalveteenistus ehitusjärelevalve vanemspetsialist signe.sarik@raad.tartu.ee
Vastatud:	01.02.2013 11:47

Minu kommentaar:

2. üldkasutatav maa (017; Üm) – avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sh:– haljasala ja pargi maa;– supelranna maa;– rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa;– lautri maa;– laste mänguväljaku maa;– spordiplatsi ja terviseraja maa;– kalmistu maa.

Maa-ameti lehekülje andmetel on Siili tänava kinnistute taga umbes 10 m laiune riba üldkasutatavat maad aadressiga Siili 16a, mille kohta võiks arvata, et sinna tehakse kunagi kõnnitee. Kelle oma see siis on, kui linna oma pole? Ja tal on õigus seda üldkasutatavat maad anda eraomandusse!


Siili 16a ribast jõeni on veel 1-10m määratlemata jõe serva.
"§ 10. Kallasrada
(1) Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba.
(2) Kallasraja laius on:
1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit;
2) teistel veekogudel 4 meetrit;
3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda.

Aga Siili 30 ja 32 vaheline jalakäijate tee?

Aga minge ise, jalutage ja vaadake ja tundke ennast ebamugavalt, et olete teiste inimeste aeda trüginud.

Jalgvärav

Ühiselu

Õdus vaibakloppimisnurk kahele.

Koer

Tartu skvotis on lahtiste uste päevad

 Skvottide puhul on tegemist varjatud maailmaga, kuhu enamik inimesi elu sees ei satu ning kui neist kuulebki, siis ikka midagi ebameeldivat. Aga skvott pole narkopesa ega punker. Seal elavad eelkõige noored raha kokkuhoiu mõttes või kui neil pole võimalust mujal elada. Skvotielanikud ise nimetavad oma eluviisi ümbertöödeldud ühiskonnaks.
  Nad lähevad mahajäetud majja elama, teevad selle jõudumööda korda ning niiviisi on ehitis uuesti kasutuses.

Anna-Maria Penu "Minu Hispaania" lk 147

 

 

Nõukogude miilitsa isikkoosseisu vandetõotus.

(Selles majas oli varem raudteemiilits)

Skvoti õuel seisis päikesepatareidel töötav auto, sõidab ühe laadimisega 50 km nagu meie sotsautodki, aga põlevkivielektrit ei kuluta. Tallinnast Tartusse sõitmiseks kulus 4 laadimist, 23 tundi. Aga kui autoliisingu ega bensiiniraha ei pea teenima, siis pole ju kiiret.