...Ma hambad sinna sisse löön
ja aegamööda maitstes söön.
...
Ma nõutu näoga seisan ega
tea, mida teha südamega.
Ma kraabin augu aia mulda
ja ise piilun, kas ei tulda.
Jää, süda, musta mulla puuri
ja puhka seal ja aja juuri.
Ja jälle seisab siin kord puu.
Ja kus on puu, seal on ka muu:
on õitesadu, kattev radu,
ja okste vahel valvav madu,
ja suudlused ja laste kilked
ja nutt ja naer, aplaus ja pilked.
Ja õunte vaikne potsatus
ja tähistaeva otsatus.
August Sang "Õunapuu"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar