kolmapäev, 26. oktoober 2011

Enne nimepanekut tuleks mõelda


Üks anekdoot sügavast nõukaajast, võimalik, et veel vanem.
Läinud kord eesti mehed Pariisi. Käinud ja vaadanud, aga siis tundnud, et kõht on tühi. Tahaks restorani minna, aga kuidas küsida. Üks mees tark: "Tuleb lihtsalt la ette panna, siis ongi prantsuse keel." Tellisid la kapsasuppi, toodi, la viina ja la seapraadi ka. Kui lõpuks la arve toodi, ütles la kelner: "Poleks te la tühjagi saanud, kui ma poleks la eestlane."

Kommentaare ei ole: