Alumiiniumivabrik

Tartu asutati alumiiniumiwabrik.
Esimene alumiiniumitööstus Eestis.
Tartu töösturi (senine "Estico" kammiwabriku omanik) Herbert Blumenthali poolt on asutatud Tartu Alumiiniumiwabrik "Taw", mis asub Wõru tänaval nr. 50/52 ja mis walmistab mitmesuguseid alumiiniumist tarbenõusid. Alumiinium-tarbenõude valmistamiseks saab vabrik toormaterjali muidugi välismaalt, kuna lusikate walmistamisel on võimalus ära kasutada ka wanu ja katkisi alumiiniumist esemeid ja masinaosasid, mida wabrik üles ostab.
...
Tööstuses on kaks alumiinium -sulatusahju, kus walitseb 1300- kraadine kuumus. Sellest sulatatud alumiiniumist walmistatakse lusikaid, milline toiming käib imekiiresti. Sula alumiinium valatakse wormi, mis on walmistatud kolme lusika jaoks ja nii on mõne sekundi jooksul kolm lusikat käes. Peale walamist wiiakse lusikad stantsmasina (pressi) alla, mille surwe on 7000 kilo. Peale stantsimist lähewad lusikad lihwimisele ja poleerimisele.
Mitte wähem huwitaw ei olnud ka waadata, kuidas walmiwad keedunõud.

Postimees, 15.mai 1934


Indulased söövad Tartus valmistatud lusikatega.
1934.aastal Võru tänavale rajatud Tartu Alumiiniumivabrik (TAV) saadab 83% oma toodangust välismaale. Mõne aastaga on vabrikus ametis olevate tööliste arv kasvanud 15-lt 120-le. Praegu toodab vabrik alumiiniumnõusid, varsti lisanduvad roostevabast terasest lauariistad. Lusikaid läheb massiliselt Indiasse, Pärsiasse ja Aafrikasse. Eksportlusikad peavad olema hoopis õhemad ja kergemad kui need, mis Eestis turgu leiavad. Indiasse mineva lusika vars olgu kaunistatud Buddha silma meenutava ornamendiga või siis elevandi kujutusega - muidu ei taheta. Vabrik valmistab ööpäevaga kuni 60 000 lusikat, mis teeb ühe lusika iga Tartu linna elaniku kohta.

Postimees, veebr 1937

Nõukogude ajal oli siin tootmiskoondise "Vasar" Tartu tsehh "Almeta" ja toodeti endiselt alumiiniumnõusid.