pühapäev, 10. juuni 2012

Igaühele oma - eriilmelised Tartu kirikusaalid

 "...Ära lase end segada, istun senikauaks pingile."
 Renatal tuli hoolimata suurest pidulikkusest naer peale. Ta tõmbas Olavi kättpidi tagasi ja sosistas:"Pea kinni, mõtle kirikukirpudele! Nad on terve nädala nälginud."
 Ka Olavil tuli naer peale. "Sa oled kohutav!" ohkas ta. "Sa kaunistad jumalakoja altarit, aga endal keerlevad peas jumalavallatud mõtted."
 Renata kummardus kirsiõite kohale ja kohendas oksi. "Mitte ainult," pomises ta, "aga tõde jääb tõeks..."

Else Hueck-Dehio "Kallis Renata" lk 280








Vabaõhukirik kaubamaja juures.

Kommentaare ei ole: