Reklaamid esindavad alati vaid üht poolt, jättes mainimata oma tegevuse varjukülje: mõttetute asjade tarbimisele õhutamine, kahjulike mõjude varjamine, vaimse keskkonna risustamine, valelubaduste andmine, raiskamist soodustavate väärtuste kujundamine.
Edward von Lõngus "Miks ma otsustasin hakata tänavakunstnikuks", Cheese 27/08
3 kommentaari:
nojah, aga täägid ja pommid või isegi piece'id, mis kujutavad endast stiliseeritud artistinime, võib ju samamoodi reklaamiga võrdsustada. eks neid eneseväljenduse viise ole muidugi erinevaid tänavakunsti puhul ja pole sugugi kindel, kuidas eelmainitutesse blogi autor ise suhtub, aga kui objektiivselt hinnata, siis enamasti on linnaruumis leiduv reklaam kompositsiooniliselt, ideeliselt ja graafiliselt paremini lahendatud kui mingi täiesti suvalises kohas artistikeskne throw-up. samuti ei saa välistada, et selle reklaami taga on graafiline disainer, kes on ise just tänavatelt alustanud. seega ma ei oleks nii karm ja kriitiline. sest kui nii must-valgelt asju võtta, siis tuleks ka traditsioonilise grafiti vastu võitlema hakata, sest vastasel juhul võib siin näha kerget põhimõtete konflikti. üldse jääb segaseks see lause, et reklaamid esindavad alati ainult ühte poolt. misasja? reklaami disainimine on ju samamoodi loominguline tegevus nagu igasugune tänavakunst ja reklaam on disaineri looming. kvaliteet ja kvantiteet sealjuures on juba ise küsimus ja üsna subjektiivne nagu tänavakunstiski. muidugi ei meeldi, kui seda reklaami igale poole pressitakse, aga lõppkokkuvõttes toimub sama asi ju ka tänavakunstiga - seda pressitakse peale. ühesõnaga.. natuke veider on see tänavakusntiga reklaamide vastu võitlemine. vorm vahetub aga põhimõte jääb pealtnäha samaks.
tänavakunst ja reklaam on siiski päris erinevad asjad, kas mitte enamuse reklaamide taga ei ole turundusosakonnad ja reklaamispetsialistid kes teavad, kuidas tekitada inimestes vajadusi ja soovi mingi toote järgi, mida neil ei pruugi üldse vaja minna, tekitatakse kunstlikult iha millegi järgi mida siis peab ostma.
tänavakunstnikud ma arvan nii suurejooneliselt ei mõtle ja kedagi salaja mõjutada ei kavatse ega oskagi. või oskavad?
Seadused on tehtud nii, et need annavad avalikus visuaalruumis eksisteerida vaid sellele infole, mille eesmärk on raha teha - muud sõnumid on eelarveliste piirangute tõttu tõrjutud seisus....Nagu saabuks meie vaimsesse mailbox-i suurtes kogustes spämmi läbi selle filtri, mis peab kinni kõik teated, mis ei lähtu kellegi majanduslikest huvidest. ... Siinkohal peakski kunst täitma ühiskondliku vastukaalupommi rolli ning tasakaalustama olukorra. Pakkuma küsimusi ja vastuseid teistelt vaatenurkadelt kui kellegi materiaalne omakasu.
Edward von Lõngus "Miks ma otsustasin hakata tänavakunstnikuks"
Postita kommentaar