Kui me Eesti Rahva Muuseumi teeme maandumisraja jätkuna, siis võiks ka päris ehtne lennujuhtimiskeskus alles jääda.
Lennuväljana hakati Raadi välja kasutama juba sada aastat tagasi, suur ehitustegevus läks käima 1951.aastal pärast sõjaväele Tartus maa eraldamise määrust, 1960-ndate alguses oli siin Ida-Euroopa suurim sõjalennuväli.
Vaade tornist lennurajale.
Tartus baseerus 2 eraldi alluvusega lennuväe polku: kaugpommitajate ehk Berliini polk, kelle ülemused olid Barclay platsi taga ja transportlennukid Pihkva dessantdiviisi teenindamiseks ehk Minski polk, keda kamandati Panevežysest.
Kütuseladu oli Kärknas, pommilaod Maramal ja Akimetsas (viimases olid ka tuumapommid).
1961.a lõhati Novaja Zemlja polügooni kohal NLKP XXII kongressi auks maailma võimsaim termotuumapomm. Selle viis kohale Tartu Raadi lennuväljal baseerunud raskepommitaja Tu-16.
Tartu lennuvälja maandumisrada oli piiramatu kandevõimega. Siia on maandunud ka maailma suurim (oli maailma suurim seeriatootmises lennuk 1982-2005) lennuk An-124 Ruslan.
Säilinud on ka lennujuhtimiskeskuse varjend.
1 kommentaar:
Kõige võimsama pommi kandis hoopis Tu-95.
Tartu Tu-16 oli vaatleja rollis.
Postita kommentaar