Tartu Leninitest

1075m² suurune platsike Riia mäel on erinevaid aegu näinud: 100a tagasi oli see koht Sita- või Sõnnikumägi, kuidas keegi kutsus, siis püha paik Leniniga, nüüd mõttetu vanarauaga koht, registris transpordimaana.

 Vambola Nõmme foto 1950.

1949. aastal paigutati Riia mäele Moskva skulptori Sergei Merkurovi tehtud istuva
Lenini kuju. Jaan Roos kirjutab oma päevikutes, et keegi oli kuju avamise ajaks sokutanud riide alla Lenini õlale surnud kassi. Ei tea, kas vastab tõele.

Raudbetoonkuju alus hakkas väga kiiresti murenema ja siis otsustati kõik uus tellida, seekord Eesti skulptoritelt. 

Kui istuv Lenin vahetati seisva vastu, siis rahvas rääkis, et Lenin on juba püsti tõusnud, vist hakkab ära minema.

"Üliõpilaslinn Tartu" 1986, Eduard Saki foto

  1952.a 21.jaanuaril (Lenini 28.surma-aastapäeval) avati Riia mäel uus Lenini kuju, seekord pronksist ja punasest graniidist. Monumendi autoriteks olid skulptorid A.Vomm, F.Sannamees ja G.Pommer ning arhitektid M.Port ja L.Haljak. See oli esimene eesti skulptorite loodud Lenini monument.

Kes seal seisab sonis hallis?
See on meie Lenin, kallis.
Miks ta seisab sonis hallis?
Sest et karvamüts on kallis.

Seda luuletust teadsid 1970-ndatel kõik inimesed.

11.juulil 1990 oli kaubahalli ostukorvilaudadel pöördumine Tartu linnavolikogu poole, mida sai toetada nime, aadressi ja allkirjaga. Sisuks oli sõnum, et Riia mägi on Lenini monumendi jaoks ebasobiv koht:

23.augustil 1990 kell 5 hommikul tõstis kraanamees Assar Sild kuju posti otsast maha, sellest on väga üksikasjaliselt juttu siin.
Kuju sõidutati Riia t lõppu, sealt Raekoja platsi. Linnapea Mendelson tõotas, et kella 13-ks on Lenin oma kohal tagasi. Aga viidi siiski linnahooldajate laoplatsile Jaama tänavasse.
 Algatati kriminaalasi, protokolli tegi uurija Vello Halling, osalistele rippus õhus isegi 5-aastase karistuse oht.

Neid pilte on netis päris palju liikvel, üks fotograaf, kes juhtus õigel ajal kohal olema (näete pildilt, kell oli ju pool kümme hommikul), müüs neid 1990.a, ostsime meiegi.

Tartu linnavalitsus oli segaduses. Kaks ja pool kuud hiljem, 7.novembril 1990 avaldati Edasis rasvases kirjas otsus:

OTSUS: kõigi mälestusmärkide püstitamine, teisaldamine ja mahavõtmine Tartu linnas ja üldkasutatavates hoonetes tuleb kooskõlastada linna humanitaarnõunikuga, kes omakorda peab nõu linna kunstinõukogu või linnakunstnikuga, vajadusel ka kunstimälestiste kaitse inspektsiooni ja kultuurimälestiste kaitse vanemmetoodikuga.

Samast artiklist:
 Mäletatavasti moodustas linnavolikogu, et siluda Lenini mälestussamba mahavõtmisega algatatud segadust, Tartus asuvate mälestusmärkide ja linnsümboolikaga seotud probleemide lahendamise komisjoni.

Komisjon otsustas teisaldada Helene Kullmani, Hans Heidemanni ja kodusõja kangelaste mälestusmärgid ja soovitas kunstimuuseumil leida Meelis-Vjatško ja Korgi-Kuke mälestusmärkidele kunstiväärtusele vastav asupaik:

 Lenini monument Tähe t ohtlike jäätmete platsil:

Foto internetist.

1991.a oli plaan punamonumendid koondada nn viirastuste aeda, mille asukohaks oleks olnud ohvitseride maja tagune park Puiestee tänavas. Aga selleks ei leitud raha.

1992.a tegi monumendikomisjon ettepaneku punamonumendid maha müüa. 
1993.a aprillis kuulutati välja oksjon, mis jäi huviliste puudumisel ära.

  Praegu vist seisab Tartu Lenin endiselt Maarjamäe lossi hoovis, kuhu ta viidi Tartust 2006.aastal:

Vikipeedia foto

 Väljakuga pole osatud suurt midagi peale hakata, pandi pingid ja purskkaev, viimane töötas väga lühikest aega, ega seal autovoolude vahel ja ähvardavate tapariistade kõrval himu istuda polegi.