Kirikus, munkade laulu kuulates ja altari ees palvetades tundis ta hing jumalaarmastust, rahu ja otsatut vabadust, ent samas alati ka hirmu ja ... abitust. Iga aastaga sai Rotgerile üha selgemaks, et pattu ei jää maailmas kunagi vähemaks. Ja kui üldse kuhugi, siis veereb meie ümmargune maailm põrgutule poole.
Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika", lk 19
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar