Punane vaip linnamuuseumi ette

     Ta kitkus habemest veel kuus karva välja, tõmbas ühel karval poole ära ja viskas kui ülearuse minema, teistele aga puhus nagu esimeselgi korral peale ning lausus silmi pahupidi pöörates nõiasõnu. Nüüd ajas vaip enese sirgu, muutus lamedaks ning kõvaks nagu trepiplatvorm ja sööstis kiiresti üles, kandes endal naeratavat Hottabõtšit ja Volkat, kelle pea käis ringi vaimustusest, kõrgusest või mõlemast korraga.
  Vaip tõusis üle kõige kõrgemate puude, üle kõige kõrgemate majade, üle kõige kõrgemate vabrikukorstnate, ja lendas linna kohal, mis oli täis tuledesära.

  L.Lagin "Vanake Hottabõtš", lk 68