Eduard Uspenski

  Eile suri geniaalne kirjanik, kelle raamatutest ja filmidest tulev inimese- ja loomaarmastus, soojus ja vaimukus olid osa nõukogude lapsepõlvest. Tegelikult aga on Uspenski looming ajatu.

 Eduard Uspenski Tartu linnaraamatukogus 2015.a mais.

Olen Uspenski autogrammiga raamatu omanik.

Gena ja Potsataja kuju Ukrainas, Krementšuki linnas.

Kass Matrjoškin ja koer Šarik Ramenskojes, Moskva oblastis

 

Postiljon Petškin Luhhovitsõs, Moskva oblastis

Fotod Anult ja internetist.

Kahekesi

Ahjal

Spreiprinditud portree kontoriseinal

Tänaöises tulekahjus see kõik hävis.

Hooldussõidukitele ja talisuplejatele

Lahja

Mälestusmärk perekonnatülile

  Mina näen, et mälestusmärk kujutab kahte väga õnnetut inimest, kes on just äsja järjekordselt tülitsenud, nii et tütar on isa juurest tagasi vaatamata minema jooksnud.

Ajaloolane Enn Tarvel lisab aga vestlusse täiesti pöördelise tähelepaneku. "Meil aiaäärne tänavas" – tore luuletus, aga see tegelikult ei olegi Koidula luuletus. See on suure alamsaksa poeedi Klaus Groth"i luuletuse tõlge – "De Weg an unsen Tun hentlank/ Dar weer dat wunnerschön!/ Dar weer des Morns min eersten Gank/ Int Gras bet anne Kneen – rohu sisse põlvist saadik," tsiteerib Tarvel peast.

siit
 

 Kui juba perekondlikuks läks, siis tähtis Tartuga seotud mees oli ka Koidula vend Eugen Jannsen - ta oli Tartus tsensor.

Sünnituskoht

  Selles pühas koopas sünnitaski Rhea lapse ja usaldas ta metsanümfide hoolde, kes teda mahasaamisel olid abistanud.

Vennad Stephanidesed "Iidsete aegade lood", lk 14

Kes ei ole asjaga kursis, siis eellugu on siin