ACTA, SOPA, PIPA

Selle juurde kuuluv video.

Lugege ka Raul Veede artiklit "Elu pimendatud internetis"

Kass

"...Marslased on väga mures, tõid Saturnilt enesele kassi. Teate, Saturnil elavad elevandisuurused kassid..."
"Ei tea, kas see Miki-Hiire vastu ikka saab?" Vana kuukas vangutas kahtlevalt pead.

Markus Saksatamm "Külaline Okidoki planeedilt" lk 44

Teade

Kas sina oled juba oma linnud ära vaadelnud?

Täna ja homme on aialinnuvaatlus TALV 2012.

Täiendused

Punase laternaga võrkkiik

Eriti õdus pidi olema õhtuti, kui tuli põleb.

Värav

Kohustus jääpurikaid katuse kaudu eemaldada

Majaomanikul on kohustus katuselt jääpurikad ja lumi eemaldada. Kohustuse eiramise eest võib füüsiline isik saada trahvi kuni 400 eurot ja juriidiline isik kuni 1300 eurot.

Eesti Päevaleht 11.jaanuar 2012

Johannes draakoniga

Tegin teise jalutuskäigu veel

jalutuskaikajas.blogspot.com

Perekonnaalbumites on nii palju huvitavaid fotosid, mida vaadatakse haruharva ja kitsas ringkonnas. Alustan meie pere albumitest, olen vaadanud himura pilguga ka sõprade omi ja loodan kõigi teie kaasabile.

Tähe ja Kuu nurk

See Karlova mõisa tuuleveski oli kunagi siin, Tähe ja Kuu nurgal.

Foto raamatust "Eesti tuulikud".

Alumiiniumivabrik

Tartu asutati alumiiniumiwabrik.
Esimene alumiiniumitööstus Eestis.
Tartu töösturi (senine "Estico" kammiwabriku omanik) Herbert Blumenthali poolt on asutatud Tartu Alumiiniumiwabrik "Taw", mis asub Wõru tänaval nr. 50/52 ja mis walmistab mitmesuguseid alumiiniumist tarbenõusid. Alumiinium-tarbenõude valmistamiseks saab vabrik toormaterjali muidugi välismaalt, kuna lusikate walmistamisel on võimalus ära kasutada ka wanu ja katkisi alumiiniumist esemeid ja masinaosasid, mida wabrik üles ostab.
...
Tööstuses on kaks alumiinium -sulatusahju, kus walitseb 1300- kraadine kuumus. Sellest sulatatud alumiiniumist walmistatakse lusikaid, milline toiming käib imekiiresti. Sula alumiinium valatakse wormi, mis on walmistatud kolme lusika jaoks ja nii on mõne sekundi jooksul kolm lusikat käes. Peale walamist wiiakse lusikad stantsmasina (pressi) alla, mille surwe on 7000 kilo. Peale stantsimist lähewad lusikad lihwimisele ja poleerimisele.
Mitte wähem huwitaw ei olnud ka waadata, kuidas walmiwad keedunõud.

Postimees, 15.mai 1934


Indulased söövad Tartus valmistatud lusikatega.
1934.aastal Võru tänavale rajatud Tartu Alumiiniumivabrik (TAV) saadab 83% oma toodangust välismaale. Mõne aastaga on vabrikus ametis olevate tööliste arv kasvanud 15-lt 120-le. Praegu toodab vabrik alumiiniumnõusid, varsti lisanduvad roostevabast terasest lauariistad. Lusikaid läheb massiliselt Indiasse, Pärsiasse ja Aafrikasse. Eksportlusikad peavad olema hoopis õhemad ja kergemad kui need, mis Eestis turgu leiavad. Indiasse mineva lusika vars olgu kaunistatud Buddha silma meenutava ornamendiga või siis elevandi kujutusega - muidu ei taheta. Vabrik valmistab ööpäevaga kuni 60 000 lusikat, mis teeb ühe lusika iga Tartu linna elaniku kohta.

Postimees, veebr 1937

Nõukogude ajal oli siin tootmiskoondise "Vasar" Tartu tsehh "Almeta" ja toodeti endiselt alumiiniumnõusid.

Elektrivalguses ei või kindel olla

Veerikul oli pidalitõbiste varjupaik

Eestis taas pidalitõbi.

See maja oli nõuka ajal ja veel hiljemgi Muuli toidukauplus.

Schulmanni pargi ja Ilmatsalu tänava vahelisel alal võis näha veel üht puudesalka, mis tähistas endise Muuli talu asukohta. Nüüd paiknesid siin mõned halliks värvitud korralikud elumajad. See oli Muuli leeprahaigete varjupaik. See asutus tekitas võõrastes teatud kõhedust, ent alevirahvas oli Muuliga harjunud. Ja ega selle elanikke suurt näha polnudki. Vahel harva marssis neist mõni kinnikaetud näoga Ilmatsalu tänavat pidi linna nahahaiguste kliinikusse, kus professor Paldrok ravis neid süsihappelume ja kullapreparaatidega. Sagedamalt aga sõitis professor ise Muulile, istudes mõtlikul näol voorimehe troskas ja toetudes kahe käega oma jalutuskepile.

"Supilinn minu elus" lk55-56, Robert Looga

Minu isal olid tekkinud sidemed ülikooli professori, kuulsa Paldrokiga. Kord ostis üks sakslasest väikeettevõtja isalt küttepuid ja rääkis isale, et Paldrokil olla toiduga väga raske, kuna tal ei ole mingit kõrvalteenistust. Selle peale ütles isa:"Nii kuulus mees ja näljas. Tema leiutas leeprahaigete tarvis ravi ja nüüd ei ole tal isegi süüa."
Ja siis tehti meil kodus toidupakk. Saime sellelt saksa ärimehelt Paldroki aadressi (ta elas kusagil Kalevi tänaval) ja mind saadeti toidupakki viima.

"Sõja ajal kasvanud tüdrukud" lk 298-299, Viivi Eelmäe

Katsetused sisehoovis

Aiapostide peal on igasuguseid asju

Elektrivalgus

Esimene elektrivalgus seati Tartus sisse Tiigi tänaval Wöhrmanni tubakavabriku ruumides.

Elektrivalgust nägid tartlased esimest korda väljas Emajõele rajatud uisuteel, mille rentis 1895.aastal oma koolile Hugo Treffner. Alalisvoolu akud ja juhtmed seadsid üles Treffneri kooli poisid. Ei kasutatud hõõglampe, vaid kinoprojektorites pruugitavat tugeva valgusega leeki. Üks poistest nihutas pidevalt söepulki teineteisest parajasse kaugusesse, et saada maksimaalse tugevusega valgust. Jõekaldad olid rahvast tulvil - kõik tahtsid sellist uudisasja nagu elektrivalgus oma silmaga näha. Meeleolu tõstmiseks ja uisutajate lõbustamiseks mängisid sõjaväe puhkpilliorkestrid marsse ja valsse.

Hillar Palamets "Lugusid toonasest Tartust" lk 162

Lux Shop

Mingil ajal öeldi Žiguli Lux kohta Žiguli Lox.

Lumepallipõõsas

Hruštšovkad

Üks oluline viga Tartu väljaehitamisel oli Tiigi tänava äärsete alade täisehitamine standardmajadega. Meile sunniti tüüpprojektid peale. Seda põhjendati nii, et kõik kommunikatsioonid on olemas ja odav on ehitada.

Kogu südalinn taheti tüüpprojekte täis panna, kuid õnneks jäi see plaan ellu viimata.
Kui siiski näidiselamu mu vastuseisust hoolimata 1959.aastal Jaani kiriku kõrvale vanalinnas püsti pandi, siis otsustas see minu jaoks asja - kirjutasin avalduse ja lahkusin ametist.

"Tartu - minu linn" Arhitekt Arnold Matteuse mälestusi, lk 29-30

Raami sisse on pilt tekkinud 2

Eelmine täiendus oli selline.

Piiumetsa kaheksaharuline pärn

Dendroloogid pakkusid selle puu vanuseks 300 aastat.

Ega talv taeva jää

Kassitoome oli ümbritsetud autodest ja kärsitutest lapsevanematest, ei näinud ühtegi vanemat lapsega koos lustimas.

Tartu esimene tänavakunsti näitus

Avatud 27.jaanuarini Tartu Lastekunstikooli galeriis

Õõvastav info

Eesti Betooniühingu leheküljel väidetakse ka nii.
Ma olen küll murenenud ja pudisenud betooni näinud, aga võib-olla on tänapäeval teised tehnoloogiad.

Aed

Tartu esimene asfalt

1928.aastal sai linn esimese asfaltkattega tänava, milleks oli Pepleri tänav.

"Tartu - minu linn. Arhitekt Arnold Matteuse mälestusi", lk 19

Asfalteerimise kohta olgu aga lisatud, et esimesena läks Tartus asfaltkatte alla umbes 300 m pikkune tänavalõik Maarja kiriku juures - seal kus Pepleri (tol ajal kindral Põdra) tänav teeb täisnurkse kurvi. Mujal Tartus oli ikka munakivisillutis, vaid paaris kohas ka kiviparkett tahutud maakividest.

H.Palamets "Lugusid toonasest Tartust", lk 216

Uued väiksed üllatused

Suvepilt Tiigi sauna seinal

Loomepalang

Hinnang

Politsei helkuripuu

Pimeduse saabumisega oli tänavail ohtlik kõndida. Igal sammul võis kokku põrgata mõne vastutulijaga. Selline kokkupõrge lõppes sageli siniste muhkudega. Praegu aitasid hädast välja "jaaniussikesed".
...
Prossi pind, mis oli ette nähtud foto jaoks, kaeti pimeduses helenduva ainega ja nad lasti sellistena müügile. Nüüd ostsid leningradlased prosse jälle meeleldi ja rinnale kinnitatud "jaaniussikestega" võisid nad kiiresti liikuda täiesti pimedail tänavail.

H.Matvejev "Tarantel" lk 366-367

Lugege Krister Kivi arvamusartiklit "Sära või sure" eilse Eesti Ekspressi paberväljaandest, digilehest ei suutnud leida.

Ku Klux Klan kaubahallis

Või grupp timukaid?

Linnuke ja paar