Indrek Hargla "Suudlevad vampiirid" lk 106
neljapäev, 31. jaanuar 2013
Tartlastele teadmiseks
Kui me kingiksime inimkonnale surematuse - ehkki Looja pole meile selleks õigust andnud - ei kingiks me seda ainsalegi, kes on kuulunud poliitilisse parteisse või tahtnud teiste üle valitseda.
Indrek Hargla "Suudlevad vampiirid" lk 106
Indrek Hargla "Suudlevad vampiirid" lk 106
Labels:
Päevakaja
kolmapäev, 30. jaanuar 2013
teisipäev, 29. jaanuar 2013
esmaspäev, 28. jaanuar 2013
pühapäev, 27. jaanuar 2013
reede, 25. jaanuar 2013
Ninamaa 2
Kui keegi ütleb lapsele, et sa undad nagu udupasun, siis nüüd ma tean, millest jutt on.
Ninamaa neeme tipus on udusireeni jaama hooned.
Varem navigeeriti rannikumeres visuaalsete märkide järgi, halva nähtavuse korral see võimalus puudus. Et udu korral laevu karide ja ohtlike madalike eest hoiatada, rajati mitmete majakate juurde sireenijaamad (näiteks Mohni ja Pakri tuletornide juurde). Suurupis rajati selleks 1898.a majakast eemale Ninamaa neemele eraldi kompleks, mis on sellisena unikaalne nähtus. Udusireen töötas siin 1980-ndate aastate keskpaigani.
Selles hoones oli masinavärk, millega tekitati pneumaatiliselt udusireeni häält.
Kütteait, mille ukse kohal on aastaarv 1898.
See on nautofoni mast.
1961.a toodi neemele elekter ja suruõhuga töötav sireen asendus elektrilise nautofoniga.
Elumaja kahele perele ehitati ka 1898.a.
Muinsuskaitse arvamus on, et kompleks kui ajaloomälestis vääriks kaitset, kuid lainetuse mõjul toimub pidev pinnase errosioon ning mitmel pool hoonete ümber on maapinda vaid napp meeter. Kaldaastangu kindlustamine oleks väga kallis, selle tõttu ei pea muinsuskaitse sireenijaama kompleksi mälestiseks tunnistamist otstarbekaks.
Labels:
Aeg küpsetab asju,
Külakost
teisipäev, 22. jaanuar 2013
esmaspäev, 21. jaanuar 2013
Kumb on ilusam?
Praegu.
Eelmine variant Malev Toome postkaardil.
Ööl vastu 26.septembrit 1978 süttis Tartus Vanemuise teatri väike maja. Kiiresti levinud tuli jättis püsti vaid teatrimaja paksud kivimüürid. Põleng sai remondi lõppjärgus alguse orkestriruumist, väidetavalt lohaka keevitamise tõttu. Tol ajal tundus, et seda maja ei ehitatagi enam kunagi uuesti üles. Vanemuise teatri väike maja taastati alles aastaks 1990.
Labels:
Aeg küpsetab asju
pühapäev, 20. jaanuar 2013
reede, 18. jaanuar 2013
Külm
"Mulle meeldivad suitsud. Nad tuulega
on nagu hiiglalipud.
Tööst, tehaste elust nad räägivad
nii kaunilt ja pidulikult.
Suits kõneleb sellest, et õõtsub ääs,
et paugub raske haamer.
Et niidukeid, atru ja toredaid
elektrimootoreid saame.
Et lõksuvad teljed, et küpseb leib.
Et kuskil käsi hoolas
on valvamas hoobi ja lüliteid -
et valgus tuppa voolab.
Suits kõneleb paljust. Kuid ometi
ta liialt kopsu tikub.
Ja südalinnas me tööstuse jaoks
ruum kitsaks jääma kipub.
Debora Vaarandi "Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja" 1952
on nagu hiiglalipud.
Tööst, tehaste elust nad räägivad
nii kaunilt ja pidulikult.
Suits kõneleb sellest, et õõtsub ääs,
et paugub raske haamer.
Et niidukeid, atru ja toredaid
elektrimootoreid saame.
Et lõksuvad teljed, et küpseb leib.
Et kuskil käsi hoolas
on valvamas hoobi ja lüliteid -
et valgus tuppa voolab.
Suits kõneleb paljust. Kuid ometi
ta liialt kopsu tikub.
Ja südalinnas me tööstuse jaoks
ruum kitsaks jääma kipub.
Debora Vaarandi "Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja" 1952
Labels:
Ilm
kolmapäev, 16. jaanuar 2013
teisipäev, 15. jaanuar 2013
esmaspäev, 14. jaanuar 2013
laupäev, 12. jaanuar 2013
neljapäev, 10. jaanuar 2013
Lehm
Ükskord juhtus lehm lennuväljale.
Stardirajal seisis lennuk, nina upsakalt püsti peas.
"Tere, lehm!" ütles lennuk.
"Tere-tere!" ütles lehm. "Aga kes sa ise oled?"
"Mina olen lennuk," ütles lennuk. "Lendan kõikidest kiiremini, kõikidest kõrgemale, kõikidest kaugemale."
"Aga mina annan piima," ütles lehm.
"Ennevanasti olime meie, lennukid, hoopis teistsugused," ütles lennuk. "Siis tehti meid puust ja veeti nööri otsas ühe erilise põranda pealt õhku. Me ei jaksanud kuigi kõrgele tõusta ja kukkusime kiiresti alla. Aga mida teie, lehmad, tollal tegite?"
"Meie andsime piima," ütles lehm.
"Siis saime endale mootori ja neli tiiba," jätkas lennuk. "Tõusime aina kõrgemale ja kõrgemale, ehk küll õhus püsisime ikka endist viisi viletsalt ja juhtidagi oli meid ikka veel raske. Aga mida tegite teie tollal?
"Meie andsime piima," ütles lehm.
"Seejärel hakati meid ehitama kergest vastupidavast metallist. Me õppisime lendurite sõna kuulama, hakkasime bensiini sööma ja suutsime pikki vahemaandumisteta lende. Aga teie?
"Meie andsime piima," ütles lehm.
"Sa ainult vaata mind!" ütles lennuk."Vaata, mismoodi meie, lennukid, nüüd välja näeme! Meid kutsutakse kahekümnenda sajandi imeks! Me lendame helist kiiremini pealpool pilvi. Aga mida teie praegu teete?"
"Meie anname piima," ütles lehm.
"Varsti hakkame meie lendama valguse kiirusel, hakkame tegema planeetidevahelisi reise ja vallutame kosmose. Aga mida hakkate siis teie, lehmad, tegema?"
"Meie hakkame piima andma."
"Oled sina ikka rumal!" ütles lennuk. "Midagi sa ei taipa..."
Samal ajal istusid lennujaamas lendurid. Nemad seal unistasid kosmoselendudest ja jõid värsket pakipiima.
Vassili Livanov "Rumal lehm" 1987
Stardirajal seisis lennuk, nina upsakalt püsti peas.
"Tere, lehm!" ütles lennuk.
"Tere-tere!" ütles lehm. "Aga kes sa ise oled?"
"Mina olen lennuk," ütles lennuk. "Lendan kõikidest kiiremini, kõikidest kõrgemale, kõikidest kaugemale."
"Aga mina annan piima," ütles lehm.
"Ennevanasti olime meie, lennukid, hoopis teistsugused," ütles lennuk. "Siis tehti meid puust ja veeti nööri otsas ühe erilise põranda pealt õhku. Me ei jaksanud kuigi kõrgele tõusta ja kukkusime kiiresti alla. Aga mida teie, lehmad, tollal tegite?"
"Meie andsime piima," ütles lehm.
"Siis saime endale mootori ja neli tiiba," jätkas lennuk. "Tõusime aina kõrgemale ja kõrgemale, ehk küll õhus püsisime ikka endist viisi viletsalt ja juhtidagi oli meid ikka veel raske. Aga mida tegite teie tollal?
"Meie andsime piima," ütles lehm.
"Seejärel hakati meid ehitama kergest vastupidavast metallist. Me õppisime lendurite sõna kuulama, hakkasime bensiini sööma ja suutsime pikki vahemaandumisteta lende. Aga teie?
"Meie andsime piima," ütles lehm.
"Sa ainult vaata mind!" ütles lennuk."Vaata, mismoodi meie, lennukid, nüüd välja näeme! Meid kutsutakse kahekümnenda sajandi imeks! Me lendame helist kiiremini pealpool pilvi. Aga mida teie praegu teete?"
"Meie anname piima," ütles lehm.
"Varsti hakkame meie lendama valguse kiirusel, hakkame tegema planeetidevahelisi reise ja vallutame kosmose. Aga mida hakkate siis teie, lehmad, tegema?"
"Meie hakkame piima andma."
"Oled sina ikka rumal!" ütles lennuk. "Midagi sa ei taipa..."
Samal ajal istusid lennujaamas lendurid. Nemad seal unistasid kosmoselendudest ja jõid värsket pakipiima.
Vassili Livanov "Rumal lehm" 1987
Labels:
Tänavakunst
teisipäev, 8. jaanuar 2013
esmaspäev, 7. jaanuar 2013
pühapäev, 6. jaanuar 2013
Kooliaknad
Lastekunstikool
Emajõe kooli õpilaskodu
Raatuse gümnaasium
täiskasvanute gümnaasium
Emajõe kool
Kunstigümnaasium!
Forseliuse gümnaasium
Tellimine:
Postitused (Atom)