Kujutlege vaid - meie näeme vaid seinu, aga seinte taga magavad inimesed! Elusad inimesed, silmad kinni ja pea padjal! Kui ma läheksin ja puudutaksin käega selle maja seina, siis oleks magaja minust ehk vaid poole meetri kaugusel, ehk isegi lähemal, aga ometi ei näeks mina teda ja tema ei aimakski, et mina seisan niivõrd lähedal tema voodile!
Andrus Kivirähk "Maailma otsas", lk 188
"Aga sa pead ju teadma, kuidas see juhtus."
"Ma tean ainult seda, et kui ma välja läksin, olin ma kass, ja kui ma tagasi tulin, olin ma naine."
Annie M.G.Schmidt "Miisu", lk 16
Kodaniku manitsuskõne katkestab naabrimees, kes helistab meeleheitlikult uksekella ja karjub, et tema "Peugeot" on ära varastatud. Kodanik pakub naabrimehele klaasi suhkruvett ja ütleb, et selles on ta küll täielikult ise süüdi. Kes käskis naabrimehel autot osta, pealegi veel "Peugeot´d"?
Astrid Reinla "Kodanik on loll", lk 70
"Sipelgas, miks ta ometi seal istub?" küsis Vabikõrv. "Ta võib ju alla kukkuda ja siis on ta surnud."
"Noh, küllap ta tunneb üksinda igavust," vastas sipelgas. "Ja vaatab siis veidi ringi, et kas tänaval pole mõnda hiireneiut näha."
Hans Fallada "Lugu hiireke Vabikõrvast"
