pühapäev, 12. detsember 2021
esmaspäev, 6. detsember 2021
Neonaivism Kadrioru galeriis
"Te võite joonistada, mis ise tahate," ütles ta, istus oma laua taha ja hakkas vihikuid parandama.
Astrid Lindgren "Pipi Pikksukk", lk 39
Kaie Kal "Kõnelused linnuga hommikuses aias"
Lembit Sarapuu "Nägu kinni katta!"
Kaljo Simson "Kohtumine"
Kate Kalniete, August Künnapu "Võlumägi"
Vilen Künnapu "Elu Eestis"
Ingmar Roomets "Külalised"
Ingmar Roomets "Uudistest hämmingus"
Leonhard Lapin "Kummardajad"
Kaido Ole "Prillidega värdjas"
kolmapäev, 24. november 2021
Elvas ja Sorrentos
"See on ju võimatu, et nad on täiesti ühesugused. Kohe teeme kindlaks, kumb on õige." Ja nende sõnade juures sirutas ta käed tülitsevate sõprade poole. ...
"Tõepoolest - nad on täiesti ühesugused," ütles ta lõpuks.
Wiktor Wovoszylski "Sinustki võib saada indiaanlane", lk 125
Elva, Eesti Sorrento, Itaalia
reede, 19. november 2021
kolmapäev, 17. november 2021
esmaspäev, 15. november 2021
Algavad jõulud Itaalias
Ta kõndis edasi. Õhus oli ootus. Midagi suurt oli tulemas.
Eva Roos "Teistmoodi mööblipood. Armilda esimesed jõulud", lk 39
neljapäev, 28. oktoober 2021
laupäev, 23. oktoober 2021
Vabaduse väljak jäi kitsaks
Ja kõige hullem oli see, et nad sellest üksteisega rääkida ei saanud, kuna terrassidel istumine ja poliitika arutamine oli ära keelatud. Neil tuli kõik see iseendasse peita, see tegi asja veelgi vastumeelsemaks. Pahameele ja rahulolematuse pomin käis üle Quoquapepapetli.
Annie M.G.Schmidt "Lendav lift", lk 144
teisipäev, 5. oktoober 2021
neljapäev, 30. september 2021
laupäev, 25. september 2021
laupäev, 4. september 2021
kolmapäev, 1. september 2021
1.september
Kõik lapsed olid raudkettidega aheldatud pinkide külge, nii et nad said end küll liigutada, kuid mitte ära joosta. Saali tagumise seina ääres seisis suur kivist koolitahvel ja selle kõrval kõrgus nagu riidekapp tohutu suur, ühestainsast kaljurahnust pult.
Michael Ende "Simm Nööp ja vedurijuht Luukas", lk 164
1930-ndate alguses oli Eestis kooliuuenduslik liikumine, milles tähtis osa oli Johannes Käisil.
Teaduste kiire areng viib õppeprogrammide ülekoormamiseni - nii deklareeris J.Käis -, tundides ei suudeta programmi mälukohaselt läbi võtta, õpitu unustatakse ruttu, sest see pole saanud isiksuse lahutamatuks osaks. Reformpedagoogikast lähtudes väitis J.Käis, et huvi on õppimise tähtsaim motivatsioon. Inimeses peituv arengutung viib last edasi, kool peab seda arvestama ja andma õpilasele huvikohast tegevust.
Lembit Andresen "Eesti kooli ajalugu", lk 174-175
Aga miks me praegu endiselt õpetame lapsi vägisi, sundides, pahandades, hirmutades?
laupäev, 21. august 2021
Tellimine:
Postitused (Atom)