Pühapäev, 12. detsember 2021

Sõbrad

 

Tallinnas Kadrioru kandis

Esmaspäev, 6. detsember 2021

Neonaivism Kadrioru galeriis

   "Te võite joonistada, mis ise tahate," ütles ta, istus oma laua taha ja hakkas vihikuid parandama.

Astrid Lindgren "Pipi Pikksukk", lk 39

  

 Kaie Kal "Kõnelused linnuga hommikuses aias"

Lembit Sarapuu "Nägu kinni katta!"

Kaljo Simson "Kohtumine"
Kate Kalniete, August Künnapu "Võlumägi"
Vilen Künnapu "Elu Eestis"
Ingmar Roomets "Külalised"

Ingmar Roomets "Uudistest hämmingus"

Leonhard Lapin "Kummardajad"
Kaido Ole "Prillidega värdjas"
 




Kolmapäev, 24. november 2021

Elvas ja Sorrentos

 "See on ju võimatu, et nad on täiesti ühesugused. Kohe teeme kindlaks, kumb on õige." Ja nende sõnade juures sirutas ta käed tülitsevate sõprade poole.    ...

"Tõepoolest - nad on täiesti ühesugused," ütles ta lõpuks.

Wiktor Wovoszylski "Sinustki võib saada indiaanlane", lk 125



                              Elva, Eesti                                                               Sorrento, Itaalia

Forio tänavakunst Ischia saarel 3

 





Esmaspäev, 15. november 2021

Algavad jõulud Itaalias

   Ta kõndis edasi. Õhus oli ootus. Midagi suurt oli tulemas.

Eva Roos "Teistmoodi mööblipood. Armilda esimesed jõulud", lk 39




Laupäev, 23. oktoober 2021

Vabaduse väljak jäi kitsaks

   Ja kõige hullem oli see, et nad sellest üksteisega rääkida ei saanud, kuna terrassidel istumine ja poliitika arutamine oli ära keelatud. Neil tuli kõik see iseendasse peita, see tegi asja veelgi vastumeelsemaks. Pahameele ja rahulolematuse pomin käis üle Quoquapepapetli.

Annie M.G.Schmidt "Lendav lift", lk 144


Neljapäev, 30. september 2021

Porgandikoore supp

Laulva revolutsiooni ajal oldi valmis kartulikoori sööma ...

 

Laupäev, 25. september 2021

Kolmapäev, 1. september 2021

1.september

   Kõik lapsed olid raudkettidega aheldatud pinkide külge, nii et nad said end küll liigutada, kuid mitte ära joosta. Saali tagumise seina ääres seisis suur kivist koolitahvel ja selle kõrval kõrgus nagu riidekapp tohutu suur, ühestainsast kaljurahnust pult.

Michael Ende "Simm Nööp ja vedurijuht Luukas", lk 164


1930-ndate alguses oli Eestis kooliuuenduslik liikumine, milles tähtis osa oli Johannes Käisil.

Teaduste kiire areng viib õppeprogrammide ülekoormamiseni - nii deklareeris J.Käis -, tundides ei suudeta programmi mälukohaselt läbi võtta, õpitu unustatakse ruttu, sest see pole saanud isiksuse lahutamatuks osaks. Reformpedagoogikast lähtudes väitis J.Käis, et huvi on õppimise tähtsaim motivatsioon. Inimeses peituv arengutung viib last edasi, kool peab seda arvestama ja andma õpilasele huvikohast tegevust.

Lembit Andresen "Eesti kooli ajalugu", lk 174-175

Aga miks me praegu endiselt õpetame lapsi vägisi, sundides, pahandades, hirmutades?