Kleepsud

Halva tuju aken

Mõmmi

ELAGU EESTI

Jalakäija põnev elu

Selle asemel et öelda „autojuht”, räägime  harilikult autodest. Inimene, kes autosse istub, haihtub, kaotab oma sotsiaalse funktsionaalsuse. Ei ole enam vahetut inimsuhtlust, silmsidet, kehakeelt, ta pole ühiskonna osa – tõik, mida ilmestab punase tule taga nina nokkivate autojuhtide märkimisväärne arvukus. Enam selgemini ei saagi öelda: „Ma olen ihuüksi! Ma ei pea mitte kellegi teisega arvestama!”. Selline ei ole ühiskondlik olend. Ta ei ole võistkonnasportlane. Linnas elamine on aga  tiimitöö. 

Artur Alliksaare luulelõigud

Kuidas te olete mõttes ära kandnud kalossid, mis te ületuleval aastal ostate!

Artur Alliksaar "Saab siis tõde lihtne olla!?"

Jalgrattatee väljasulamist oodates...

2. Müüt: Jalgratas ei ole meie kliima tõttu arvestatav liiklusvahend.Taanis ja Hollandis, kus asuvad Euroopa jalgrattaliikluse musterlinnad, on suviti rohkem vihmaseid päevi kui Tallinnas. Paljudes Põhjamaade linnades, nagu nt Oulus ja Rovaniemis on ka talvel jalgrattasõitude osakaal ca 20% sõitudest. Ka Eesti väikelinnades on jalgratas paljudel ka talviti kasutuses. Nagu öeldakse – pole olemas halba ilma, on vaid halb varustus. Ja liikumise puhul tuleb veel lisada – halb teehooldus. Niisiis jällegi puhtalt tingimuste loomise küsimus. Jalgrattaga talvel sõitmine pole külmem kui kõndimine. Kui Tallinn suudab hoida praktiliselt lumevabadena mitmeid kümneid ruutkilomeetreid magistraaltänavaid, siis mitmeid kordi väiksemas mahus kergliiklusteede talihoolde tagamine on ka vaid suhtumise küsimus. Turvaline talvejalgrattaliiklus eeldab küll rahustatud autoliiklusega kõrvaltänavate ja valgustatud kergliiklusteede võrgustikku, kuid selle rajamine ei maksaks viiendikkugi ühe ainsa mitmetasandilise liiklussõlme ehitamise hinnast.

Kaameratuuker

Parklalill

Silmloom

Uks

ON MEIE KOERA NIMI TUKS, TEMALEGI MEELDIB UKS.

Ott Arder "Mina, uks ja Tuks"

Skvoti mälestuseks

  "Kes andis luba Põrgupõhjale asuda?" küsiti Jürkalt.
  "Taevas tahtis," vastas see.
  "See pole ju taeva talu."
  "Aga kelle siis?" küsis Jürka.
 
  A.H.Tammsaare "Põrgupõhja uus vanapagan" lk 5

Skvotist on varem juttu olnud siin.
ja siin.

Palun andke poistele pilt edasi!

Sõritsa erakliinik Tähe tänavas

Avati ka esimene käitistevaheline lastepäevakodu (natsionaliseeritud eramajas Tähe t 143) Ropka linnaosas asunud viie suurema käitise töötajate lastele (esialgu registreeriti 35 last).

"Mõnda mineviku Tartust" 1972

Jutt on 1940.aastast, Tähe tänav algas tol ajal Toomemäe juurest.
Nõukogude aja lõpus oli see loodussõprade maja.

Lasteaia pildid on 1952. aastast.

Lumememmeilm

Lumememme tegemise komme on osa eesti rahvakultuurist.

Ajatu

Nabadussammas

Ametnik vastab

Ametnik vastab

Valdkond:	linnaplaneerimine
Teema:	kallasrada Siili tänaval
Küsimus Kas ja milliseid sanktsioone kavandab Tartu linn Siili tn. kallasrajal toimunud ebaseadusliku tegevuse läbiviijate suhtes?vt. http://suurjalutuskaik.blogspot.com/2011/11/jalutuskaik-joe-aares.html
Küsija:	Jaan Anno
Esitatud:	03.01.2013 13:12
Vastus Lugupeetud Jaan Anno Vastuseks Teie pöördumisele teatame, et Emajõe kallasrada kuulub kogu ulatuses eraomandisse, ja Tartu linn ei ole kallasraja maa omanik. Tartu linn tegi maa omanikule järelepärimise ja sai Teie poolt tõstatatud küsimustele selgituse. Maa omaniku esindaja kirjaliku selgituse kohaselt on maa omanikul ja eramajade kinnistu omanikel sõlmitud kokkulepped piirdeaedade püstitamiseks. Samuti on maa omanik sõlminud Siili 46 kinnistu omanikuga maakasutuse servituudi lepingu spordiväljaku ehitamiseks (notariaalse aktiga 2006 a). 2011. a teostati Emajõe kalda puhastustöid Keskkonnaameti poolt väljastatud vee erikasutusloa alusel. Kalda äärest välja tõstetud pinnas tasandati ja haljastati Siili tn kinnistute omanike poolt. Seoses vee võimaliku taandumise ja kaldapinnase tõstmisega on vaba kallasrada kohati kuni 20 m lai ja kõndimiseks piisav. Kallasrada on hooldatud ja lahedalt läbitav kõikide kaaslinlaste poolt aastaringselt. Muutunud loodusliku olukorraga seoses kaalub maa omanik algatada uue detailplaneeringu, et ühtlustada kallasraja kuju ja piire. Lugupidamisega
Vastaja:	Signe Sarik arhitektuuri ja ehituse osakond järelevalveteenistus ehitusjärelevalve vanemspetsialist signe.sarik@raad.tartu.ee
Vastatud:	01.02.2013 11:47

Minu kommentaar:

2. üldkasutatav maa (017; Üm) – avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sh:– haljasala ja pargi maa;– supelranna maa;– rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa;– lautri maa;– laste mänguväljaku maa;– spordiplatsi ja terviseraja maa;– kalmistu maa.

Maa-ameti lehekülje andmetel on Siili tänava kinnistute taga umbes 10 m laiune riba üldkasutatavat maad aadressiga Siili 16a, mille kohta võiks arvata, et sinna tehakse kunagi kõnnitee. Kelle oma see siis on, kui linna oma pole? Ja tal on õigus seda üldkasutatavat maad anda eraomandusse!


Siili 16a ribast jõeni on veel 1-10m määratlemata jõe serva.
"§ 10. Kallasrada
(1) Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba.
(2) Kallasraja laius on:
1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit;
2) teistel veekogudel 4 meetrit;
3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda.

Aga Siili 30 ja 32 vaheline jalakäijate tee?

Aga minge ise, jalutage ja vaadake ja tundke ennast ebamugavalt, et olete teiste inimeste aeda trüginud.

Kehra linn

Trükimuuseumi õues