Kuvatud on postitused sildiga Lilled ja liblikad. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Lilled ja liblikad. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 13. jaanuar 2020

Karu Lillekäpa lilled


"Miks on Lumekäpp nii pisikeseks jäänud?" imestab Lillekäpp.

Tiia Toomet "Karu Lillekäpa kevadüllatused".


pühapäev, 8. märts 2015

Õues on kevade lõhna

 Peakevadekuulutaja oli siiski Jäätisemüüja, kui ta tuli piki tänavat, jäätisetünn pea peal, ja hüüdis, mõnikord väga kõlaval häälel, oma kaupa: "Sahharnoje moroženoje!" Siis oli kindlasti kevad.

A.Hanko "Oli kord...", lk 70-71



neljapäev, 3. aprill 2014

Paiseleht õitseb!

Öö urvad pungad
kodukaku huige kõik
valmis ootamas

J.Kaplinski


laupäev, 3. august 2013

Matkatee kõrval

Elav loodus on hingestatud ja seda ei saa iialgi ühegi valemiga tõestada, seda peab igaüks ise kogema.
Indrek Hargla "Kadunud hingede ajaraamat"


teisipäev, 4. juuni 2013

Suvevabadus!

Võimalust ootab
tõusta õhku ja minna
viimne kui võilill.

Ellen Niit

reede, 31. mai 2013

Seened

 Samal ajal olid seened kotist välja roninud, juurte vahele roomanud ja mõned olid jõudnud juba poolest saadik maasse kaevuda.
Kir Bulõtšov "Perpendikulaarne maailm", lk 10


teisipäev, 11. september 2012

Päevalilled Emajõe ääres

Kõigesse kogetusse
võlutult põimib vaim:

peaaegu kogemata
kohtuvad
              vaimustuses
kõrgeim ja sügavaim.

Doris Kareva


kolmapäev, 2. november 2011

Lumimarjad

See oli kõige harilikum lumimari, kuid teda vaadates tundub alati, et see põõsas võib kasvada üksnes muinasjuttudes. Akadeemik Ninaprill näiteks tõendas juba ammu, et ta on täpipealt sarnane pulmaehtes mõrsjaga. Kuid veel enam sarnaneb ta mõrsjaga, kes on kummardunud oma pulmakleiti kohendama ja siis end särasilmi ning punastades sirgu ajab.

V.Kaverin "Kerged sammud" 1963, eesti k 1965, lk 154-155