Laupäev, 31. detsember 2011

Hoiatus!

Meistrid viivad neiu kiriku müüri juurde, lasevad sisse müürida.
Neiu nutab ja palub, aga ükski ei pane nuttu tähele. Ei, üks preester paneb nuttu ometi tähele. Trööstib neiut ja ütleb:"Et sa ilma süüta sisse oled müüritud, olgu luba sul igal uueaasta öösel müürist välja tulla, vaimuna mööda Toomemäge lehvida, rist ahelate otsas käes. Leiad sa kellegi naisterahva, kellele kuldristi kaela võiks visata, siis peab see naisterahvas su asemele kiriku müüri sisse kiriku võtmete hoidjaks minema ja sa ise pääsed vabaks!"

... sealt nüüdki veel igal uueaasta öösel kell 12 välja tulla enesele asemikku otsima, aga ikka veel ei olla Toomemäel kella 12 ja 1 vahel naesterahvast näinud, kellele kuldristi kaela võiks visata.

"Tartu Toomkiriku võtmete kandja"
Kogumikust "Muistendid Vanapaganast" Tln 1970, lk 79

Reede, 30. detsember 2011

Öö

Paralleelmaailma üle minna tuleb erilisest punktist, mille Mints oli välja arvestanud.

Kir Bulõtšov "Perpendikulaarne maailm" lk 130

Mis loom?

Ühel päeval tulid kõrbehiired lõvi juurde ja piuksusid:
"Onu lõvi, onu lõvi!" Palun, ehi palm ära, varsti tuleb jõuluvana!"
"Otsekohe!" noogutas lõvi ja hakkas palmi ehtima. See käis tema käes lihtsalt. Lõvi otsis üles ahvikarja, kes liival kükitades üksteise kirpe sõi ning möirgas koleda häälega. Ahvid jooksid padinal palmi otsa. Lõvi heitis palmi alla magama. Ahvid enam alla tulla ei julgenud, vaid kõõlusid ja kiikusid palmi okstel. Oligi jõulupuu ehitud.

Andrus Kivirähk "Jõulud kõrbes" kogumikust "Kaka ja kevad" lk 86

Raekoja plats

Jõulude ajal oli väljak raekoja ees olnud rahulik ja vaikne, vanaaasta õhtul aga muutus see linna nooruse peamiseks kogunemiskohaks. Siia tuldi, et ühises rõõmsas melus uut aastat tervitada. Jaan Tõnisson pahandas oma ajalehes, et paljud noored olla olnud joovastavate jookide mõju all, teinud selliseid tükke, nagu noorikute õhkutõstmine ja nendelt talvekarge musu nõutamine, mis ühte korralikku linna küll ei kõlba. Kuna kurtmised kordusid aastast aastasse, siis võib arvata, et nendest suuremat kasu ei olnud.
Politsei soovitas autojuhtidel vanaaasta õhtul raekoja ette mitte sõita. Noorsandid kippusid seal bensiinitõldu kõigutama ja mõnda kipakamat koguni üles tõstma. Tegemist oli õige vana kombega. Varem olnud tudengitel tavaks tõsta üles Suurele turule eksinud voorimeeste saanikesi, voorimees muidugi sõiduriista pukis. Pahandamist tuli sellest, kui ka hobune püüti maast lahti saada. Setukad ei tahtnud sellisest naljast aru saada ja kippusid ülemäära rabelema.

Hillar Palamets "Lugusid toonasest Tartust" lk 231

Kolmapäev, 28. detsember 2011

Pissuaarid

Voorimeeste üks seisukohtadest asus Gildi tänavas. Voorimehed olid harjunud ühes kangialuses käima "vett laskmas". Muidugi põhjustas see lehkav piirkond majaelanike, eriti aga kojamehe, Gustav Pusta põhjendatud meelepaha. Majaelanike survel ja nõudmisel kirjutas kojamees kriidiga kangialuse seinale:"Siia ei tohi kusta". Suur oli kõigi imestus ja naer, kui järgmisel hommikul oli seda keeldu täiendatud värsivormis:

Siia ei tohi kusta,
ega teha muud musta
sest siis tuleb Kusta Pusta
ja nuhtleb seda musta,
kuis tohtsid siia kusta!

Robert Looga "Päiksepaisteline Veeriku" kogumikust "Supilinn minu elus" lk 67





Teisipäev, 27. detsember 2011

Kaupmeeste jõuluaknad.

Esimestena andis tartlastele aasta tähtsamate pühade lähenemisest teadust kesklinna suuremate ja soliidsemate äride kujundus. Neile ilmus varakult jõuludekohane väljapanek. Sageli pakkusid vitriinid pildikesi Petlemma laudast, jõuluvanade töömailt ja päkapikkude askeldustest. Äris pakutavaid kaupu ei reklaamitud - peaasi oli meelitada lapsi koos vanematega vitriine uudistama.

H.Palamets "Lugusid toonasest Tartust"


Kesklinna ainuke Jeesuse sünni teemaline kompositsioon on kuuse kõrval oleva valge majakese terrassil kirstu akna taga.

Aga valge majakese aknal on sellised piparkoogid.

Kaubamaja jõuluaken.



Üldiselt tänapäeva kaupmehed jõuluakendest suuremat ei hooli.

Kolmapäev, 21. detsember 2011

Teisipäev, 20. detsember 2011

Esmaspäev, 19. detsember 2011

Tähed või viisnurgad?


Siis hakati ümber kuuse jooksma. Väike Katja jooksis Vladimir Iljitši kõrval ja see hoidis tal käest kinni. Lenini käsi oli suur ja soe. Samal ajal tõid Nadežda Krupskaja ja Maria Iljinitšna, Vladimir Iljitši õde, tuppa suure korvi kinkidega. Need kingid oli lastele toonud Lenin.
Kes sai auto, kes pasuna, kes trummi. Katja sai nuku. Lenin aga läks kuidagi märkamatult toast välja ja sõitis ära. Nii peeti nääripuud Moskva äärelinnas Sokolnikis 1919.aastal.

A.Kononov "Nääripuu Sokolnikis" eesti k 1955


Reede, 16. detsember 2011

Jõulukass

Päkapikud aknal

Päkapikk astub poodi ja ütleb müüjale:
"Palun kaaluge mulle tikutoositäis juustu!"
"Kas sa narrid mind?" vihastab müüja.
"Ei, kui ma narriksin, siis paluksin veel viilutada ka!" vastab päkapikk.

Täheke 2005

Hunt kurdab:"Küll on jama, iga kord, kui jõuluvana külas käib, on mul pärast suu karvu täis!"

Täheke 2004

Jõuluvana tuleb töölt koju, viskab koti nurka ja läheb kööki sööma.
Päkapikk küsib:"Kuule jõuluvana, miks su kott liigutab? Mis seal sees on?"
"Ah, on mõned lapsed. Võtsin tööd koju kaasa!"

Täheke 2005