neljapäev, 16. jaanuar 2014

Ilmar Malin 90, täna avati kunstimajas näitus

 Paljudel Tartu kunstnikel polnud korralikke töötingimusi. Nüüd on see probleem põhiliselt lahendatud. Üleeile käis riiklik komisjon Vanemuise ja Akadeemia nurgal asuvas hoones ja võttis selle vastu. Sinna tuleb Tartu Kunstnike Maja. Eile kolisid majja esimesed elanikud. Hommikupoole saabus kohvritega maalikunstnik Ilmar Malin. Talle anti selles majas 2-toaline korter ja ateljee. Kunstnik on täiesti rahul. "Ateljee on hea: põhja poole avanevad laiad aknad, ruumis asuvad nišid ja seinakapid on väga vajalikud," ütles sm Malin. Loodame, et soodsad töötingimused aitavad paremini ellu viia loominguplaane.
....


Fotodel: Vaade kunstnike majale. 
Uus ateljee rõõmustab Ilmar Malinit.

Edasi, kolmapäeval, 2.dets 1959





Inimene istub kõrgel mäel ja vaatab taevas liikuvaid pilvi, ja korraga mõistab ta, et see ongi ülim kunst. Aga teine vaatab tsivilisatsioonihunniku otsast luksuslikult disainitud autokeret, leides selles kunsti ja ilu täiuse. Ja nende vahele mahub lõputu hulk teisi võimalusi. Nii kaua, kui inimene mõtleb, kahtleb ja mängib oma kujutelmadega, leiab ta ikka uusi seoseid ja olekuid.

Ilmar Malin


kolmapäev, 15. jaanuar 2014

Nikolai Burdenko tänav 63

 Veski 63.
 Imeilus maja, valmis saanud vahetult enne sõda, 1939.aastal, omanik oli majaomanike panga direktor Oskar Friedrich Allik.
Praegu reklaamitakse seda korteriostjatele kui Juri Lotmani ja Zara Mintsi elukohta.
 Aga nõukogude ajal peeti seda väga koledaks ja ebameeldivaks majaks, sest siin asus naha- ja suguhaiguste dispanser, hiljem arstiteaduskonna dekanaat, mõned korterid olid ka,  pealegi oli maja väga koledat sinist värvi (väideti, et tripperi värvi).

«Kas te kujutate ette! Mina, Olga Mikk-Krulli tütar, «Padaemand» ja «Silva» kõrvus, pidin istuma Burdenko 63 maja keldris,» kirjeldab ta. «Mu ees oli laud ja neli naela, mille külge tuli jalgupidi siduda merisiga, kääridega ta karvad eemaldada ja loomakese sõrmeotsasuurusest südamest verd võtta. Surmakrampides merisigade kuhi tõmbles ja kasvas mu jalgade kõrval, enne kui ma nõutava hulga verd neist kätte sain.»


Maja tagastati  Rootsis elavale Friedrich Fred Raimond Allikule, kes volitas Tartu Ülikooli hoolitsema kinnisvara tagastamise edasise protsessi sujumise eest, kui Peeter Tulviste ja Riho Illak temaga Lundis kohtusid.
Kaugem eesmärk oli koos teiste tagastatud kinnisvaradega (Kastani 2, Peedu kirjanike puhkekodu ja 2 Tolstoi t elumaja) luua oma vanemate nimeline fond, mis hakkaks kinnistute ekspluateerimisest saadava kasumi arvelt maksma mitmeid stipendiume. (Postimees, 25.jaanuar 1996)

Kui naha ja pärgamendi konserveerijast rootslane Allik 2000. aastal suri, ei jätnud ta maha testamenti.
Riho Illakul õnnestus aga kirjavahetusele ja fotodele tuginedes veenda Rootsi Üldist Pärandifondi, et tippkonservaatori viimne tahe oli kinkida oma Eestisse jäänud vara just Tartu Ülikoolile. 


2006.aastal hakkas ülikool pärandit müüma ja ühtlasi anti Friedrich Fred Raimond Allikule postuumselt Tartu Ülikooli auliikme nimetus.


reede, 10. jaanuar 2014

Sügisjaanuar


Kui sügis on surmani läbi
elatud, siis tuleb kevad,
ma usun.

Doris Kareva

teisipäev, 7. jaanuar 2014

Kallas

Kõige rohkem käisime Emajõe kallast linna ligidal äkilisemaks ja kõrgemaks tegemas. Kallas pidi olema 2 m kõrgune sein. Otstarve: vaenlase amfiibautod ei suuda siis üle jõe tungida.
(juuni 1941)


Daniel Palgi "Murduvas maailmas", lk 248