Ei, hoopis ninakollid Tartus.
esmaspäev, 20. jaanuar 2014
laupäev, 18. jaanuar 2014
neljapäev, 16. jaanuar 2014
Ilmar Malin 90, täna avati kunstimajas näitus
Paljudel Tartu kunstnikel polnud korralikke töötingimusi. Nüüd on see probleem põhiliselt lahendatud. Üleeile käis riiklik komisjon Vanemuise ja Akadeemia nurgal asuvas hoones ja võttis selle vastu. Sinna tuleb Tartu Kunstnike Maja. Eile kolisid majja esimesed elanikud. Hommikupoole saabus kohvritega maalikunstnik Ilmar Malin. Talle anti selles majas 2-toaline korter ja ateljee. Kunstnik on täiesti rahul. "Ateljee on hea: põhja poole avanevad laiad aknad, ruumis asuvad nišid ja seinakapid on väga vajalikud," ütles sm Malin. Loodame, et soodsad töötingimused aitavad paremini ellu viia loominguplaane.
....
Fotodel: Vaade kunstnike majale.
Uus ateljee rõõmustab Ilmar Malinit.
Edasi, kolmapäeval, 2.dets 1959
Inimene istub kõrgel mäel ja vaatab taevas liikuvaid pilvi, ja korraga mõistab ta, et see ongi ülim kunst. Aga teine vaatab tsivilisatsioonihunniku otsast luksuslikult disainitud autokeret, leides selles kunsti ja ilu täiuse. Ja nende vahele mahub lõputu hulk teisi võimalusi. Nii kaua, kui inimene mõtleb, kahtleb ja mängib oma kujutelmadega, leiab ta ikka uusi seoseid ja olekuid.
Ilmar Malin
....
Fotodel: Vaade kunstnike majale.
Uus ateljee rõõmustab Ilmar Malinit.
Edasi, kolmapäeval, 2.dets 1959
Inimene istub kõrgel mäel ja vaatab taevas liikuvaid pilvi, ja korraga mõistab ta, et see ongi ülim kunst. Aga teine vaatab tsivilisatsioonihunniku otsast luksuslikult disainitud autokeret, leides selles kunsti ja ilu täiuse. Ja nende vahele mahub lõputu hulk teisi võimalusi. Nii kaua, kui inimene mõtleb, kahtleb ja mängib oma kujutelmadega, leiab ta ikka uusi seoseid ja olekuid.
Ilmar Malin
Labels:
Aeg küpsetab asju,
Päevakaja
kolmapäev, 15. jaanuar 2014
Nikolai Burdenko tänav 63
Veski 63.
Imeilus maja, valmis saanud vahetult enne sõda, 1939.aastal, omanik oli majaomanike panga direktor Oskar Friedrich Allik.
Praegu reklaamitakse seda korteriostjatele kui Juri Lotmani ja Zara Mintsi elukohta.
Aga nõukogude ajal peeti seda väga koledaks ja ebameeldivaks majaks, sest siin asus naha- ja suguhaiguste dispanser, hiljem arstiteaduskonna dekanaat, mõned korterid olid ka, pealegi oli maja väga koledat sinist värvi (väideti, et tripperi värvi).
«Kas te kujutate ette! Mina, Olga Mikk-Krulli tütar, «Padaemand» ja «Silva» kõrvus, pidin istuma Burdenko 63 maja keldris,» kirjeldab ta. «Mu ees oli laud ja neli naela, mille külge tuli jalgupidi siduda merisiga, kääridega ta karvad eemaldada ja loomakese sõrmeotsasuurusest südamest verd võtta. Surmakrampides merisigade kuhi tõmbles ja kasvas mu jalgade kõrval, enne kui ma nõutava hulga verd neist kätte sain.»
Maja tagastati Rootsis elavale Friedrich Fred Raimond Allikule, kes volitas Tartu Ülikooli hoolitsema kinnisvara tagastamise edasise protsessi sujumise eest, kui Peeter Tulviste ja Riho Illak temaga Lundis kohtusid.
Kaugem eesmärk oli koos teiste tagastatud kinnisvaradega (Kastani 2, Peedu kirjanike puhkekodu ja 2 Tolstoi t elumaja) luua oma vanemate nimeline fond, mis hakkaks kinnistute ekspluateerimisest saadava kasumi arvelt maksma mitmeid stipendiume. (Postimees, 25.jaanuar 1996)
Kui naha ja pärgamendi konserveerijast rootslane Allik 2000. aastal suri, ei jätnud ta maha testamenti.
Riho Illakul õnnestus aga kirjavahetusele ja fotodele tuginedes veenda Rootsi Üldist Pärandifondi, et tippkonservaatori viimne tahe oli kinkida oma Eestisse jäänud vara just Tartu Ülikoolile.
2006.aastal hakkas ülikool pärandit müüma ja ühtlasi anti Friedrich Fred Raimond Allikule postuumselt Tartu Ülikooli auliikme nimetus.
Imeilus maja, valmis saanud vahetult enne sõda, 1939.aastal, omanik oli majaomanike panga direktor Oskar Friedrich Allik.
Praegu reklaamitakse seda korteriostjatele kui Juri Lotmani ja Zara Mintsi elukohta.
Aga nõukogude ajal peeti seda väga koledaks ja ebameeldivaks majaks, sest siin asus naha- ja suguhaiguste dispanser, hiljem arstiteaduskonna dekanaat, mõned korterid olid ka, pealegi oli maja väga koledat sinist värvi (väideti, et tripperi värvi).
«Kas te kujutate ette! Mina, Olga Mikk-Krulli tütar, «Padaemand» ja «Silva» kõrvus, pidin istuma Burdenko 63 maja keldris,» kirjeldab ta. «Mu ees oli laud ja neli naela, mille külge tuli jalgupidi siduda merisiga, kääridega ta karvad eemaldada ja loomakese sõrmeotsasuurusest südamest verd võtta. Surmakrampides merisigade kuhi tõmbles ja kasvas mu jalgade kõrval, enne kui ma nõutava hulga verd neist kätte sain.»
Maja tagastati Rootsis elavale Friedrich Fred Raimond Allikule, kes volitas Tartu Ülikooli hoolitsema kinnisvara tagastamise edasise protsessi sujumise eest, kui Peeter Tulviste ja Riho Illak temaga Lundis kohtusid.
Kaugem eesmärk oli koos teiste tagastatud kinnisvaradega (Kastani 2, Peedu kirjanike puhkekodu ja 2 Tolstoi t elumaja) luua oma vanemate nimeline fond, mis hakkaks kinnistute ekspluateerimisest saadava kasumi arvelt maksma mitmeid stipendiume. (Postimees, 25.jaanuar 1996)
Kui naha ja pärgamendi konserveerijast rootslane Allik 2000. aastal suri, ei jätnud ta maha testamenti.
Riho Illakul õnnestus aga kirjavahetusele ja fotodele tuginedes veenda Rootsi Üldist Pärandifondi, et tippkonservaatori viimne tahe oli kinkida oma Eestisse jäänud vara just Tartu Ülikoolile.
2006.aastal hakkas ülikool pärandit müüma ja ühtlasi anti Friedrich Fred Raimond Allikule postuumselt Tartu Ülikooli auliikme nimetus.
Labels:
Aeg küpsetab asju
esmaspäev, 13. jaanuar 2014
reede, 10. jaanuar 2014
teisipäev, 7. jaanuar 2014
esmaspäev, 6. jaanuar 2014
laupäev, 4. jaanuar 2014
kolmapäev, 1. jaanuar 2014
Tellimine:
Postitused (Atom)