esmaspäev, 25. aprill 2011

Kannibalistlikud kuulujutud


Siinkandis kardeti käia, juba aastaid liikusid jutud, nagu oleks mahapõletatud Turu tänava varemetes vorstivabrik, kuhu meelitatakse priskemaid lapsi, nõnda, et võõras tädi annab lapsele vaevatasuks kolm rubla ja palub kirjakese viia teatud kohta, kus temast siis vorsti tehakse. Keegi õnnekombel pääsenu oli oma silmaga näinud, kuidas peata inimkehad rippunud ja veri tilkunud plekk-kaussi tsilks-tsolks.

Lehte Hainsalu "Kellakuulajad" lk 331, 332

... kui avati see McDonald, siis ma hakkasin huvi tundma, et mul tundus see jube - saatuse iroonia, et vat seal on just söögikoht nüüd. Ja mul on vastik sööma ka minna, kui ma olen näinud, mis seal oli... lk176

Nendes jutustustes ühtis enam-vähem aeg - vahetult sõjajärgsed aastad, ja koht - Tartu turu lähedal asunud Soola ja Turu tänava nurk, ning ka süžee põhijooned - paanika turul, keegi äärepealt pääsenud piimanaine ja tolle väidetavalt nähtud surnute kehad. lk16

Eda Kalmre "Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus" 2008

Kommentaare ei ole: