esmaspäev, 18. veebruar 2013

Jalgrattatee väljasulamist oodates...

2. Müüt: Jalgratas ei ole meie kliima tõttu arvestatav liiklusvahend.Taanis ja Hollandis, kus asuvad Euroopa jalgrattaliikluse musterlinnad, on suviti rohkem vihmaseid päevi kui Tallinnas. Paljudes Põhjamaade linnades, nagu nt Oulus ja Rovaniemis on ka talvel jalgrattasõitude osakaal ca 20% sõitudest. Ka Eesti väikelinnades on jalgratas paljudel ka talviti kasutuses. Nagu öeldakse – pole olemas halba ilma, on vaid halb varustus. Ja liikumise puhul tuleb veel lisada – halb teehooldus. Niisiis jällegi puhtalt tingimuste loomise küsimus. Jalgrattaga talvel sõitmine pole külmem kui kõndimine. Kui Tallinn suudab hoida praktiliselt lumevabadena mitmeid kümneid ruutkilomeetreid magistraaltänavaid, siis mitmeid kordi väiksemas mahus kergliiklusteede talihoolde tagamine on ka vaid suhtumise küsimus. Turvaline talvejalgrattaliiklus eeldab küll rahustatud autoliiklusega kõrvaltänavate ja valgustatud kergliiklusteede võrgustikku, kuid selle rajamine ei maksaks viiendikkugi ühe ainsa mitmetasandilise liiklussõlme ehitamise hinnast.

1 kommentaar:

pilditasku ütles ...

Pigem on lugu selles, et Tallinnas on suured vahemaad.
Nõuk aegne linnaplaneerimine on kindlalt juurutanud süsteemi kus töökoht kesklinnas või tööstusrajoonis asub elukohast magalas rohkem kui 7-8 kilomeetri kaugusel.
Suvel täitsa OK, aga talvel pead ikka täiega masohist olema, et sooja autot 16 km lörtsis rühkimise vastu vahetada