Ethel oli maanõid, kes elas lagunenud osmikus ühes Rebasloost läände jäävas külas. Ta oli ümara näoga üsna lihtsameelne olend, kes armastas labidaga mangoldeid hakkida, teha pastinaagiveini ja kühveldada hobusesõnnikut absoluutselt kõigele, ja nagu inimesed sageli muutuvad oma koerte sarnaseks (või vastupidi), oli Ethel muutunud väga oma sea sarnaseks.
Eva Ibbotson "Milline nõid?", lk 16
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar