Valdur Mikita "Lingvistiline mets", lk 140
• Tänapäevase hoone algne osa – ühekorruseline ärklikorrusega maja – valmis 1792. aastal. 1841–1855 ehitas tollane kinnistu omanik majale teise korruse. Järgmise omaniku ajal aastatel 1899–1900 ehitati kolmas korrus ja suurendati alumised aknad kauplusevitriinideks. Tänapäevane fassaadikujundus ja ruumide põhiskeem pärineb sellest ajast.
• Hilisklassitsistlikus stiilis hoone peauks on 19. sajandi keskpaigast. Majas säilinud interjööridetailid, korrustevaheline puutrepp ja treitud pulganditega trepivõre, pärinevad kolmanda korruse juurdeehitamise ajast. Teisel ja kolmandal korrusel asuvad väärtuslikud ja Tartus ainulaadsed kahhelahjud.
• Ajaloomälestis Ülikooli 14 on ärkamisaegse rahvusliku liikumisega tihedalt seotud hoone: selles elasid 1865–1868 koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen ja tema tütar Lydia Koidula. Samuti asus hoones Eesti Postimehe toimetus.
Allikas: muinsuskaitseamet
«Fassaad säilib, mõned osad tuleb võtta lahti ja restaureerida. Lisaks tuleb teisaldada ahjud, restaureerida kõik uksed-aknad. Tööd jätkub,» sõnas Tammvere.
2 kommentaari:
Tere! Hakkasin Teie blogipostituse peale ahjude pärast muretsema ja uurisin Tartu LV-st järgi, mis neist saab, et vajadusel ajakirjanduse kaudu lärmi tõsta. Õnneks on asi nii: "Projektiga on ette nähtud ahjud lahti võtta ja pärast hoone restaureerimist-rekonstrueerimist uuesti samasse hoonesse tagasi laduda.
Lugupidamisega
Egle Tamm
TLV arhitektuuri ja ehituse osakond
kultuuriväärtuste teenistus"
Noh, eks omamoodi nukker seegi, et pärast renoveerimist on ahjud vaid raske raha eest vaadeldavad (kui hotellis tuba võtta), aga peaasi, et alles, eksole. :)
Need ahjud ei paista varisemisohtlikud, minu mäletamist mööda oli alguses jutt ahjude säilitamisest. Hotellile sobivasse kohta vanadest ahjupottidest dekoratiivse moodustise ülesladumine ei ole päris see.
Postita kommentaar