pühapäev, 24. jaanuar 2016

Meelis ja Vjatško

...
Küll aga kaks kaanepoissi:
siin ju juhendab juhmakat Meelist
koolitundidest tuntud Vjatshko,
näpp näpitud kiiskama.

Idast on ikka
näpuga näitajaid
läänepostile läkitatud.

Kust sõjad siin käinud,
Toomelt näpuga sihtida võib
mitmesse ilamakaarde.

...
Mae Mets "Luud, veri ja tuhk"


 Eesti NSV 1951.aasta kunstinäituselt. Autoremonditehase "Sirp ja Vasar" töötajad Harry ja Helve Kuusalu vaatlemas A.Männi skulptuuri "Polotski vürst Vjatško ja Lembitu poeg Meelis Tartu kaitsel 1224.aastal":



  Näituse ühe kõige väljapaistvama teosena tuleks esile tõsta O.Männi erakordse andekusega teostatud monumentaalset skulptuurigruppi "Polotski vürst Vjatško ja Lembitu poeg Meelis Tartu kaitsel 1224.a", milles on jõuliselt edasi antud eesti ja suure vene rahva vääramatu sõprus.
  Mõlemad kangelased on kujutatud suure sisemise emotsionaalsusega. Nende ühisest eesmärgist - välja kihutada saksa penirüütlid - kõnelevad nii ilmed, pingelised kehahoiakud kui ka kogu skulptuurigrupi aktiivne siluett.
  Pilt ja Sõna, 1951 nr 12


Praegusel asukohal avati skulptuur 1980. aastal, tähistamaks Eesti ja Vene riigi ühinemise 250. aastapäeva.



Tartus asuvate mälestusmärkide ja linnasümboolikaga seotud probleemide lahendamise komisjon võttis 1990.a vastu otsuse "Mõningate monumentide ja mälestusmärkide teisaldamisest."
Kunstimuuseumile tehti ettepanek leida Oru tänava ääres asuvale skulptuurigrupile "Meelis ja Vjatško Tartu kaitsel" ning Riia 19 hoone ees asuvale Kodusõja väejuhtide A.Korgi ja A.Kuke monumendile nende kunstiväärtuse kohane asupaik.
 Edasi, 7.nov 1990


4 kommentaari:

Oop ütles ...

Miks "A. Männi", kui skulptori eesnimi on Olav?

Aki ütles ...

Kontrollisin üle: esikaane seletuses on A.Männi, keskel, kui näitusest pikemalt räägitakse, on O.Männi.

Unknown ütles ...

" ... 1980. aastal, tähistamaks Eesti Venemaaga ühinemise 250. aastapäeva ..." Parandage ära -- 1730. aastal ei ühinenud keegi ega liidetud kedagi!

Selle ideoloogilise skulptuuriga märgistati hoopis Tartu toona teada oleva esmamainimise 950. aastapäeva.

Aki ütles ...

See on võetud Vikipeediast, mis omakorda viitab Tiina Oselini magistritööle. Aga vaatan millalgi 1980.a ajalehest järgi.