See kohutav kari moodustas just nagu elava vaiba , mis kattis varemete vahel iga viimast kui jalatäit maad. See oli nagu hall vaht, mis mõnel pool ka müüridele üles kobrutas, sest mitte kõik rotid ei mahtunud maapinnale ära. Ja silmad, rottide silmad! Missugune õelus neist silmadest vastu helkis!
Eno Raud "Naksitrallid", lk 117
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar