Kõik lapsed olid raudkettidega aheldatud pinkide külge, nii et nad said end küll liigutada, kuid mitte ära joosta. Saali tagumise seina ääres seisis suur kivist koolitahvel ja selle kõrval kõrgus nagu riidekapp tohutu suur, ühestainsast kaljurahnust pult.
Michael Ende "Simm Nööp ja vedurijuht Luukas", lk 164
1930-ndate alguses oli Eestis kooliuuenduslik liikumine, milles tähtis osa oli Johannes Käisil.
Teaduste kiire areng viib õppeprogrammide ülekoormamiseni - nii deklareeris J.Käis -, tundides ei suudeta programmi mälukohaselt läbi võtta, õpitu unustatakse ruttu, sest see pole saanud isiksuse lahutamatuks osaks. Reformpedagoogikast lähtudes väitis J.Käis, et huvi on õppimise tähtsaim motivatsioon. Inimeses peituv arengutung viib last edasi, kool peab seda arvestama ja andma õpilasele huvikohast tegevust.
Lembit Andresen "Eesti kooli ajalugu", lk 174-175
Aga miks me praegu endiselt õpetame lapsi vägisi, sundides, pahandades, hirmutades?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar