Kleepsud

Halva tuju aken

Mõmmi

ELAGU EESTI

Jalakäija põnev elu

Selle asemel et öelda „autojuht”, räägime  harilikult autodest. Inimene, kes autosse istub, haihtub, kaotab oma sotsiaalse funktsionaalsuse. Ei ole enam vahetut inimsuhtlust, silmsidet, kehakeelt, ta pole ühiskonna osa – tõik, mida ilmestab punase tule taga nina nokkivate autojuhtide märkimisväärne arvukus. Enam selgemini ei saagi öelda: „Ma olen ihuüksi! Ma ei pea mitte kellegi teisega arvestama!”. Selline ei ole ühiskondlik olend. Ta ei ole võistkonnasportlane. Linnas elamine on aga  tiimitöö. 

Artur Alliksaare luulelõigud

Kuidas te olete mõttes ära kandnud kalossid, mis te ületuleval aastal ostate!

Artur Alliksaar "Saab siis tõde lihtne olla!?"

Jalgrattatee väljasulamist oodates...

2. Müüt: Jalgratas ei ole meie kliima tõttu arvestatav liiklusvahend.Taanis ja Hollandis, kus asuvad Euroopa jalgrattaliikluse musterlinnad, on suviti rohkem vihmaseid päevi kui Tallinnas. Paljudes Põhjamaade linnades, nagu nt Oulus ja Rovaniemis on ka talvel jalgrattasõitude osakaal ca 20% sõitudest. Ka Eesti väikelinnades on jalgratas paljudel ka talviti kasutuses. Nagu öeldakse – pole olemas halba ilma, on vaid halb varustus. Ja liikumise puhul tuleb veel lisada – halb teehooldus. Niisiis jällegi puhtalt tingimuste loomise küsimus. Jalgrattaga talvel sõitmine pole külmem kui kõndimine. Kui Tallinn suudab hoida praktiliselt lumevabadena mitmeid kümneid ruutkilomeetreid magistraaltänavaid, siis mitmeid kordi väiksemas mahus kergliiklusteede talihoolde tagamine on ka vaid suhtumise küsimus. Turvaline talvejalgrattaliiklus eeldab küll rahustatud autoliiklusega kõrvaltänavate ja valgustatud kergliiklusteede võrgustikku, kuid selle rajamine ei maksaks viiendikkugi ühe ainsa mitmetasandilise liiklussõlme ehitamise hinnast.